Sai eila Draamateatri “kultusetendust” Lehman bros. meite “kultuuripealinnas” väisamas käidud, sest Tallinnasse pole pileteid võimalik saada.
Kahjuks oli see etendus väga lahja ja venitatult liiga pikk, sest ainest ei olnud.
Lavastuski kehvakene ja üliodav.
Kolm meest+kolm muusikut.
Kõige katastroofilisem oli n.n.”helirezii”!
Kui mehed rääkisid, oli võimendus mute’s.
Kui bänd mängis taustaks, lülitati ka põsekülge kleebitud mikrofonid sisse ja näitlejate tekstist sai isegi aru!
Kui aga bänd ei mänginud ja mikrid olid kinni, oli tekstist väga raske aru saada – eriti kui näitleja oli seljaga rahva poole ja pomises midagi.
Kokkuvõtteks:
Agromnaja haltuura!
Parim oli 1 vaatus.
Teine juba lahjem.
Kolmas kõige nõrgem.
Kusjuures asja tuumani ei jõututki või ei tahetudki jõuda!