Majandusekspert Indrek Neivelt lükkab ümber Eesti Ekspressi loo, kus on võetud luubi alla Eesti võlakoormus erinevate valitsuste ajal.
Ekspress muretseb, et mõne aastaga on Eesti võlakoorem kasvanud mitu korda, kuid võrreldes Euroopa teiste riikidega, pole Neivelti sõnul olukord üldse probleemne.
„Laenude najal elamine ei ole Eesti riigile iseenesest mitte midagi uut. Juba Tiit Vähi esimene valitsus võttis oma esimesel tööpäeval (1. veebruaril 1992) Nestelt ja Statoililt laenu masuudi ostmiseks, et talv üle elada,“ kirjutab väljaanne, lisades, et edasi tarvitati aastaid laenuraha asemel Euroopa Liidu abi. Viimaste aastate kriisid on aga sundinud riiki suuri laene võtma.
Indrek Neivelt kirjutab: „See artikkel kubiseb vigadest. Graafikul peaks olema teljel kümme korda suuremad arvud. Meie riigi võlakoorem ei ole mitte 800 miljonit, vaid veidi vähem kui 8 miljardit (alla 20% SKT-st).
Teiseks toimus suurem hüpe 1. koroona aastal, kui eelarve oli defitsiidis 5.6%-ga. Mitte enne koroonat. Enne koroonat oli eelarve defitsiit ca 0.5% ehk laenukoormus pidanuks kasvama ca 150-200 miljonit aastas. Koroona-aastal ca 2 miljardit.
Need on objektiivsed faktid.
Subjektiivsemalt võttes kirjutasin ma ka Edasi.org artikli, kus selgitasin pikemalt, et peame jälgima rohkem seda, mis Euroopas toimub: “Aga vaatame suuremat pilti Euroopas. Täpsemalt eurotsoonis. Eurotsoonis on riikide võlatase veidi alla 100% riikide SKT-st. Kreekal on kõrgeim ja meil madalaim ning vahe on kümnekordne. Meil 16% ja Kreekal 170% SKT-st. Eurotsooni selle aasta prognoositav eelarve puudujääk on tasemel 3.6% SKT-st. Meie viimane rahandusministeeriumi ennustus on 4.3%. Aga me oleme pigem ikkagi negatiivsemaid prognoose teinud ja täna võib arvata, et tõenäoliselt on meie selle aasta eelarve puudujääk eurotsooni keskmisel tasemel. Ehk siis meil on keskmine eelarve puudujääk ja laenukoormus on kuus korda madalam eurotsooni keskmisest. Mis probleemist me siin räägime? Mis väljenditega peaks siis oma riigi rahandust kreeklased, prantslased või itaallased nimetama? Prantslased püüavad oma eelarvedefitsiidi tänaselt 4.7% tasemelt viia alla 3% aastaks 2027. ”
Minu sõnum on lihtne: me vajame rohkem dialoogi oma eelarve poliitika kohta.“
Loe lisaks: