Saates “Räägime asjast” võtsid saatejuhid Mart ja Martin Helme ühe teemana ette peaprokuröri teema.
Martin Helme sõnul lõi meedia algul narratiivi, et Lavly Perlingut tõrjudes ajab EKRE valitsuse lõhki. Kui tuli uudis, et senist peaprokuröri ei esitatagi kandidaadiks, hakati rääkima, et valitsus on EKRE pantvang.
Seejuures aga ei arvesta meedia asjaoluga, et Perlingul saigi ametiaeg otsa ja kogu protsessis pole midagi erakordset. Kaks valitsuskoalitsiooni osapoolt tahtsid tema jätkamist, kolmandale aga see ei sobi, suvi otsa selle küsimusega ei tegeletud, sest partnerid lootsid, et EKRE ikkagi nõustub, ja nüüd otsitakse lahendust – praegu toimuv on tavaline kaadrivahetus, mitte valitsuse vastuolud.
“Meil oli sel teemal ka koalitsioonis koosolek – mitte kedagi ei kangutata lahti, vaid ühe inimese ametiaeg sai läbi,” märkis Martin Helme. Mart Helme lisas, et Perling pole mingil moel ainus ja asendamatu.
Saatejuhtide hinnnagul lööb meedia selle teemaga ainult vahtu üles, lootuses, et EKRE annab järele ja jääb selle küsimuses kaotajaks. Ajakirjanduses mängitakse nimedega, sealhulgas on välja toodud Urmas Simoni nimi, kuid teades, kuidas meedia inimesi kohe hävitama asub, ei anna erakond üheski küsimuses ennetavalt enam ühtegi nime välja.
Martin Helme märkis, et EKRE-l ei peagi oma kandidaati olema ja kui see olekski, siis ei pruugi see kandidaat omakorda partneritele meeltmööda olla, seetõttu pole erakond oma kandidaati väga otsinudki. Mis aga puutub Perlingusse, siis EKRE arvates pole too hästi töötanud, vaid on olnud poliitiliselt kallutatud, ja prokuratuur vajab nüüd verevahetust – seega pole kogu loos midagi dramaatilist.
“Meedia vastandab peaprokuröri osas meid ja peaministrit, aga kandidaadi esitab ju Isamaa, Jüri Ratase roll on selles, et saavutataks kokkulepe ja kui seda ei saavutata, otsitakse järgmine kandidaat,” selgitas Martin Helme.
Helmed meenutasid ka meedia käpardlikku käitumist sel nädalal. Nimelt käis neljapäeval koos erakonna juhatus, tegu oli täiesti korralise üritusega, koosolekul ei arutatud ei Kert Kingo küsimust ega otsitud ka kandidaate tema asemele – aga ajakirjanduses olid pealkirjad, mis rääkisid, et juhatus olevat seda teemat arutanud, kuid ei olevat suutnud kedagi leida.
Seega valetas meedia lugejatele jõhkralt, sest nii enne kui pärast koosolekut öeldi erakonna juhtide poolt neile, et see küsimus pole arutluses.
Saatejuhtide hinnangul käitub meedia pidevalt, nagu oleks mingeid seeni söönud. “Pole mõtet rääkida ajakirjanduse sõltumatusest, kui kogu meediast käivad tunni jooksul läbi täpselt ühesugused pealkirjad,” sõnas Mart Helme. Ta meenutas, et ajakirjanikud on uute ministrikandidaatidena välja välja käinud ka näiteks Hannes Võrno ja Siim Pohlaku, kuid meedia jaburates skeemides pole midagi reaalset.
Martin Helme sõnul on Eesti ajakirjandus üle võtnud Külma sõja aegse kremlinoloogia, kus NLKP poliitbüroo papaahade asetsemise järgi ennustati, kelle positsioon ametihierarhias muutub.