Ameerika Ühendriikide rahastatav Radio Svoboda ehk Radio Free Europe/Radio Liberty kirjutab pealkirja all “Südametunnistuse küsimus. Eesti peaministri abikaasa kauples Venemaaga” kriitiliselt Eestit ja maailma vapustavast eetilisest ja moraalsest skandaalist.
Eesti peaministri Kaja Kallase abikaasal Arvo Hallikul on osalus kahes ettevõttes, transpordi- ja logistika- ning laoettevõttes. Kui Kaja Kallas õhutab kogu maailma Venemaaga majandussidemeid katkestama ja kritiseerib karmilt Eesti ettevõtteid Venemaa ettevõtetega äri ajamise eest, siis Arvo Hallik jätkab kauba saatmist Venemaa Föderatsiooni. Eesti ajakirjanduses ilmunud info selle kohta tekitas skandaali, millel võivad olla tõsised poliitilised tagajärjed, kirjutab Radio Svoboda.
Katkeid loost.
“Arvo Halliku äris on ilmselt ka Kaja Kallase enda raha. Tema majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt investeeris ta eelmisel aastal ehk pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 350 tuhat eurot oma abikaasa valdusfirmasse Novaria Consult, mille kaudu kuulub talle 24,8% ettevõtte aktsiatest. Stark Logistics AS ja 30% Stark Warehousing OÜ-st. Hiljuti avaldas Eesti avalik-õiguslik ringhääling ERR artikli, kuidas Eesti transpordifirmad Venemaal äri kokku panevad. Üheks neist osutus Stark Logistics, mis on aastakümneid spetsialiseerunud Vene Föderatsiooni maanteetranspordile.
See lugu oli seda nüristavam, et Kaja Kallas keelas veel 2022. aasta detsembris riiklikul raudteelogistikafirmal Operail sisuliselt alustada Vene nikli Soome vedamist, hoolimata sellest, et nikkel ei ole sanktsioneeritud kaup. “[Valitsus] on andnud selged juhised, mis keelavad Operail või mõnel muul Eesti riigiettevõttel Venemaaga äri ajada,” ütles peaminister Delfile. Ta märkis ka: “Juriidiliselt ei vea nad [Operail] Venemaa kaupu, vaid tegutsevad oma klientide huvides, kelle hulgas pole ei Venemaa ega Valgevene [ettevõtteid]. Kuid me kõik mõistame, et see peaks välja nägema selge ja arusaadav. Ja just nii anti neile täna valitsuskabineti otsusega juhis: tuleb lõpetada igasugune tegevus, mis võib kuidagi olla seotud Valgevene või Venemaa äriga.”
Argument, et Stark Logistics aitab kliendil Venemaa suunda kärpida, aga kriitikat ei kannata. Venemaa firma Metaprint, mida kontrollib Eesti Metaprindi juht Martti Lemendik läbi Venemaa LLC Lemart ja Küprose offshore Memeflin Consultants, on tegutsev Venemaa juriidiline isik, mille käive 2022. aastal oli 1,7 miljardit rubla ja millel on 40 töötajat, maksuvõlgu aga pole. Vähe sellest, ettevõtted on tihedamalt seotud, kui väidetakse: Lemendik on nii Stark Logisticsi suurim kasusaaja kui ka juhatuse esimees.
Väljaanne Eesti Päevaleht selgitas välja, et Stark Logistics teenis sõja ajal Metaprindi Venemaa tarnetelt 1,5 miljonit eurot. Alates sõja algusest Ukrainas on Metaprindi müük Venemaal ulatunud ligi 30 miljoni euroni. Põhimõtteliselt räägime legeerimata lehtterasest ja mustmetallist toodetest. Peaaegu alati oli saajaks Peterburi firma “Aeroprom” (Venemaalt Eestisse on Metaprindi toodete saabumine lõppenud alates eelmise aasta maist).
Aeroprom LLC deklareerib viimase aasta aruandes kavatsust oma tegevust mitte kärpida, vaid laiendada ning viimase aasta käive on kasvanud, ulatudes enam kui 20 miljoni euroni. Ettevõte maksis Venemaa riigikassasse makse üle 200 tuhande euro. (Toimetuse rõhutus). Tehas kuulub Eesti ettevõttele Pottala. See omakorda kuulub Metaprindi finantsdirektorile Emery Lepale ja Eesti aruannetes Venemaa tehas reklaami ei tee, nimetades end majandustegevust mittetegevaks mikroettevõtteks.
Arvo Hallik teatas skandaali kiuste, et kavatseb vabaneda kõigist Stark Logisticsi aktsiatest ning taanduda büroo juhatusest ja finantsjuhi kohalt. Kuid ta on endiselt seotud valduse teise ettevõttega – Stark Warehousing OÜ-ga.
Raadio Vabadus palus olukorda kommenteerida ERR-i ajakirjanikul Dmitri Kulikovil.
– Kuidas suhtus Eesti ühiskond sellesse, et peaministri abikaasa ajab äri Venemaaga?
– Väga negatiivselt. Kõik olid nördinud: miks on see võimalik Jupiterile, aga mitte härjale? Moraalse kompassina, nagu meie peaministrit hiljuti kutsuti, oli ta hea, ja siis ilmnesid asjaolud, mis paljastasid puhta silmakirjalikkuse. Muidugi tekitas see ühiskonnas elevust. Ja olukord pole veel lahenenud, see jätkub. /…/ Eesti presidendi Alar Karise seisukoht on üsna kummaline: ta pole peaministri poolt ega vastu. Ta ütles, et olukord on muidugi kahtlane ja valitsusjuhina pidi Kaja Kallas käituma oma südametunnistuse järgi. Kuid teisalt näitab presidendi sõnul aeg, kuidas rahvas tema teole reageeris. See tähendab, et ta ei öelnud otse: “Astu tagasi” või “Sa pead vastutusele võtma”.
– Ja mis te arvate, kas on võimalik, et Kaja Kallas ei teadnud, mida tema abikaasa teeb?
-Mulle tundub, et see on üsna absurdne olukord, kui ta laenas talle 350 tuhat eurot. Ma arvan, et iga inimene, kes annab isegi abikaasale sellise summa, tunneb huvi selle vastu, millistele vajadustele see läheb. Ja keerulist skeemi polnud, investeeringupakett on igati arusaadav. Iga inimene peaks teadma, mille jaoks ta raha annab. Noh, või kuidas saab siis riiki juhtida?
– Kogu selle uurimise kuhjaga saime teada, et mitte ainult Kaja Kallase abikaasa ei tegele vedudega Venemaale, vaid Eesti kodanikud ehitasid üles ka Eesti mõõtude järgi Venemaal terve tohutu äri koos tootmise, tarneahelate ja ladudega. Eesti firmad said sellega hakkama. Mul on selle kohta kaks küsimust. Esimene on: kuivõrd oli Eesti äri valmis pärast sõja algust Venemaalt lahkuma?
– See on moraali küsimus ja igaüks valib ise. Hiljuti tegin uudise, et Eesti eksport Venemaale, mis mingil hetkel väga langes, on nüüdseks veidi kasvanud.
– See tähendab, et moraalsed kohustused ei ole äritegevuses kaalukas motiiv?
– Jah, inimesed teenivad jätkuvalt raha verega või moraalsetest väärtustest mööda minnes. Ja siin saab neid ainult, ütleme, noomida, sest seaduse järgi, kui sul pole sanktsioneeritud äri, saad seda teha.
– Mis juhtub, kui Kaja Kallas tagasi astub? Valitsuskriis Eestit ei ähvarda?
– Arvan, et sama koalitsiooni on võimalik moodustada. Kaja Kallas on rahvusvaheliselt tuntud tegelane, kuid arvan, et tema tagasiastumine on õige poliitiline samm nii Eesti mainele maailmas kui ka sisepoliitilise kliima seisukohalt.
Allikas: Radio Svoboda