USA on eraviisiliselt palunud Ukrainal näidata üles avatust kõnelusteks Venemaaga; asjaga kursis olevate inimeste sõnul ei ole eesmärk suruda Ukrainat läbirääkimistelaua taha, vaid pigem kalkuleeritud katse tagada, et Kiiev säilitaks toetuse riikides, kus valijaskond on mures sõja venimise pärast, kirjutas laupäeval Washington Post.
Sõja algul väljendas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi valmisolekut kõnelusteks, kuid pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin annekteeris septembris ametlikult neli Ukraina piirkonda, kuulutas Zelenskõi, et Putiniga on võimatu pidada rahukõnelusi, vahendasid Posti artiklit The Hill ja Unian.
Zelenskõi avalik keeldumine Putiniga suhtlemisest on tekitanud osas riikidest muret. Lõuna-Aafrika Vabariik jäi koos umbes kolme tosina riigiga erapooletuks ÜRO oktoobris toimunud hääletusel, kus mõisteti hukka Ukraina alade annekteerimine Venemaa poolt, nõudes selle asemel keskendumist relvarahu hõlbustamisele.
Ka USA kongressis on nii vabariiklaste kui demokraatide seas hakanud Ukraina toetamise ulatuses kõhklusi tekkima, märgib Post.
Allikate sõnul on Bideni administratsioon keerulises olukorras, lubades avalikult toetada Kiievit tohutute summadega “nii kaua kui vaja” ning lootes samal ajal leida lahendust venima jäänud konfliktile, mis on tekitanud suurt kahju maailma majandusele ja vallandanud hirmu tuumasõja ees.
Washington Posti andmeil jagavad USA ametnikud oma Ukraina kolleegide hinnangut, et Putin ei suhtu praegu läbirääkimistesse tõsiselt, kuid tunnistasid, et Zelenskõi otsene keeldumine temaga kõnelusi pidada on tekitanud muret selles osas Euroopast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast, kus sõja mõju toidu- ja kütusehindadele on kõige teravamalt tunda.
Allikas: BNS