Vikerraadio poliitilises jutusaates „Rahva teenrid“ olid saateosalised sunnitud tunnistama, et EKRE poliitikul Mart Helmel oli õigus, kui ta juba 2019. aastal siseministrina NATO-st rääkides rõhutas vajadusest plaan B järele.
Tänases raadiosaates tuletas Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutoiv meelde, kuidas EKRE tollane esimees, siseminister Mart Helme juba 2019. aastal rääkis Iltalehtile vajadusest plaan B järele. Šmutovi sõnul peaks Eesti olema NATO selliseks murenemiseks juba üle viie aasta valmis olema olnud, paraku on valitsused vahetunud ja saates kaheldi tõsiselt, kas Kaja Kallase valitsus selle plaan B väljatöötamisega edasi läks. Pigem mitte.
Šmutov: “Pole midagi öelda, tõenäoliselt Mart Helmel ja mõnel teisel oli õigus, sest punkt üks – pead suutma end ise kaitsta ja alles siis tuleb loota sõpradele.”
Selle peale tõdes saatejuht Mirko Ojakivi, et käimas on huvitav nädal, kus juba mitmes kord Helmeid kiidetakse. “Kuulsin neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, kuidas Jürgen Ligi rääkis [tunnustavalt], kuidas Martin Helme viis rahandusministrina rahapesu andmebüroo rahandusministeeriumi haldusalasse.”
“Sa oled sel nädalal teine inimene, kes kiidab Helmete mingeid tegevsui ja otsuseid, esimene oli Jürgen Ligi ja nüüd sina. Palju õnne!”” oli Mirko Ojakivi sarkastiline.
Selle peale vastas Šmutov, et tegelikult on teema tõsine ega maksa nalja teha selle üle.
Edasi püüdis teine saatekülaline, Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler viia jutu endistele rööbastele: “Meile räägiti aastaid, et tuleb NATO ja päästab”.
Šmutov: “Las räägiti, aga elus asjad muutuvad ja meil peab olema teine plaan ka.”
Tuletame nüüd meelde, mida Mart Helme umbes seitse aastat tagasi Soome meediale ütles.
“Mis puutub NATO-sse, siis ma ei taha öelda, et Macron rääkis sada protsenti tõtt, et NATO on ajusurmas, kuid selge on see, et NATO-s on probleeme. Ja kui me oleme oma julgeoleku toetanud NATO-le, siis vaatame me väga täpselt, mis juhtuma hakkab. Londonis toimub NATO tippkohtumine ja me eile valmistusime tippkohtumiseks, ja me vaatame, mis seal juhtuma hakkab. Me oleme töötamas ka nii-öelda plaan B-ga. Ehk mida Eesti teeb siis – ja mitte ainult Eesti, ka teised Baltimaad – kui Macron on ka päriselt rääkinud tõtt.”
Mõni lause hiljem lisa ta veel: “Ma arvan, et me võime loota mitme NATO liikmesriigi peale, kuid NATO kui selline on miski, mille puhul me ei saa kindla peale defineerida, mis saab olema selle tulevik. Võib-olla saab kõik olema OK. NATO-l on ka varem kriisisituatsioone olnud, ja selline on ka praegu. Kuidas NATO praegusest kriisisituatsioonis üle saab, keegi ei tea. Seetõttu me peame väga kõvasti töötama, et meil oleks individuaalsed partnerlused teatud riikidega.”
Sellele intervjuule järgnes aga kohalikus konnatiigis igasugustelt “ekspertidelt” ja meedialt pasarahe, nagu tavaliselt. Muidugi kukuti juba siis vehkima Putini kaartiga. Täna võiks neil veidigi piinlik olla…
ERR kirjutas siis: “Eksperdid leiavad, et vastuolulised väljaütlemised, sealhulgas siseminister Mart Helme intervjuu Iltalehtile, süvendavad ebakindlust veelgi.”
“Ma ei tea, mis kärbes on siseministrit hammustanud, et ta otsustab edastada Putini jutupunkte. NATO ühtsuse hoidmine toimub alati mitmel tasandil. Poliitilisel tasandil – see tähendab alati sõnavõttudes ühtsuse väljendamist ja kui selles hakatakse deklaratsioonide tasandil kahtlema, siis ongi asi tehtud,” rääkis endine valitsuse stratkomi nõunik Ilmar Raag, keda täna teame rohkem kurikuulsa Slava Ukraini kaudu.
“Mis puudutab NATO usutavust meie regioonis, siis see põhineb ühest küljest sellel, et NATO on siin kohal ja see kohalolek muutub tugevamaks viimastel aastatel. Meie julgeolek sellest tulenevalt on päris hea,” kommenteeris Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.
Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik pidas “Ringvaates” valusa tõe väljaütlemist kohatuks: “On õige, et usalduse määr NATO vastu erinevates Euroopa riikides on langenud. Aga mis mõte on Soomes, NATO-sse mitte kuuluvas naaberriigis seda rõhutada.” Luige sõnul on asju, millest pole mõtet rääkida ka siis, kui see on tõde.
Tollane välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles Helme intervjuud kommentaarides, et tema NATO-t asendavat alternatiivi ei näe. “Me teeme julgeolekupoliitilist ja sõjalist koostööd oma regionaalsete liitlastega nii Euroopa Liidu kui kahepoolses ja kollektiivses vormis, kuid kindlasti mitte alternatiivina NATOle. Seda lihtsal põhjusel, et NATOle pole võimalik alternatiivi kollektiivkaitses leida ja puudub ka vajadus.”
“Alternatiivimees” pani paraku puusse.
Ajaloolane ja poliitik Mart Helme on üks suurimaid geopoliitika asjatundjaid Eestis ning tema ennustused ning arvamused nii sise- kui ka välispoliitikas on peaaegu alati õigeks osutunud. Sama käib ka Martin Helme kohta. Kuigi esialgu tekitavad nende sõnad EKRE poliititses vastastes paksu verd, sest lõhuvad peavoolu mugavustsooni ja soovmõtlemist.
Nii ongi ühispartei ja meedia hakanud viimasel ajal kordama jutupunkte, mida EKRE ammu on rääkinud. Isegi süvariigi kui termini on nad lõpuks omaks võtnud, kuigi alguses naerdi see välja.
Seega tasub kuulata, mida EKRE liidritel praegu rääkida on, et teada, mis meid tegelikult ees ootab.
Kuula siit:
https://vikerraadio.err.ee/1609974391/rahva-teenrid-mirko-ojakivi-martin-smutov-sulev-vedler
Loe lisaks: