ERR-is avaldatud rahvastikuteadlase Allan Puuri jutt on kas teadlikult või teadmatult eksitav, sest ta lähtub ebareaalsetest numbritest.
“2021. aasta algul elas Eestis 914 000 eestlast, aga 1980. aastate lõpus oli see arv 960 000. Viimase kümnendi jooksul on näha olnud, et see number on kasvanud, aga pikas vaates ta ikkagi liigub allapoole,” rääkis professor.
Kui reaalne arv on tänavune 914 000 Eestis elavat eestlast? Vahe 1980. aastate lõpuga on seega ainult 46 000. Samas arvatakse ainuüksi Soomes töötavat kuni sada tuhat eestlast (osa on küll siinsed venelased, aga enamik siiski eestlased), pluss arvukad kogukonnad paljudes Lääne-Euroopa maades.
Näiteks: “Suurbritannias elab ja töötab rohkem kui kolm miljonit Euroopa Liidu kodanikku, sealhulgas hinnanguliselt ligikaudu 18 000 eestlast”, vahendas “Aktuaalne kaamera” kaks aastat tagasi, rääkides Brexitist (ERR).
Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel on kirjas, et “väljaspool Eestit elab ligikaudu 20% eestlastest.” Sinna on ilmselt arvatud nii 1944. aasta suurpõgenemisega tekkinud diasporaa kui ka majandusväljaränne Reformierakonna valitsemisaastatel.
See arv – 914 000 – on veidigi reaalne ainult sel juhul, kui sinna pole arvatud töörännet Tallinna ja Helsingi vahel ning Soomes töötajatest enamik on arvatud siinsete püsielanike hulka. Aga sel juhul ei kajasta Puuri jutt üldse reaalset olukorda, sest kodumaal luust ja lihast eestlasi nii palju kindlasti pole. Kui Soome eestlased käivad veel alatasa kodus, siis Suurbritannia omad tulevad siia ainult korra aastas külla.
Arv 46 000 ehk vahe kahe Puuri nimetatud arvu, varasema 960 000 ja praeguse 914 000 eestlase vahel, tähistab ilmselt neid eestlasi, kes on siit jäädavalt läinud ehk siis on võõrsil elu täielikult sisse seadnud.
“Kui 2000. aastate alguses võis näha selliseid prognoose, mis langetasid Eesti rahvaarvu 21. sajandi keskpaigaks sinna kusagile 700 000–800 000 juurde, siis praegusel juhul on see väljavaade kindlasti positiivsem,” rääkis Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Puur.
Tegelikult on reaalne just see arv ja juba tänapäeval. Võttes kõrgema tulevikuarvu 800 000 ja Puuri väite, et “1980. aastate lõpus oli see (eestlaste arv Eestis – toim.) arv 960 000”, siis saame vahe 160 000.
Arv 160 000 klapib Soomes ja Suurbritannias elavate eestlaste kogukonna suurust arvesse võttes (pluss teised maailma riigid, kuhu on mindud) väga hästi sellega, kui palju arvatakse Eestist taasiseseisvusaastatel väljarändanuid olevat.
Nii pole meil vaja 2050. aastani oodata – eestlasi on tõenäoliselt juba täna Eestis reaalselt vaid 800 000 või isegi alla selle. See, et paljud on kirjas Eesti alaliste elanikena, ei väära tõde, et nad on siit läinud ja teinud ruumi ukrainlastele ja aafriklastele.