Hiljuti kõlas ühes raadiosaates taas ühe võimupoliitiku väide, et Eesti rahvuskonservatiivid eitavat kliimamuutusi. See ei ole enam isegi mitte pooltõde, vaid suisa vale.
Suur osa EKRE inimestest on vanemas eas ja on näinud lumiseid ja külmi talvesid koos soojade suvedega ning nad teavad täpselt, et kliima on muutunud. Isegi Nõukogude aja geograafiaõpikutes kirjutati, et Eesti kliima muutub paraskontinentaalsest mereliseks – ja see on juhtunud.
Rahvuskonservatiivsed inimesed ei eita ilmselt sedagi, et inimkonnal on kliimamuutustes oma roll, mis aga on marginaalne. Küll aga eitavad nad sajaprotsendiliselt seda, et inimkonnal olevat selles KANDEV roll. Kliimamuutused on põhjustatud looduse poolt kõige laiemas mõistes, nagu see on Maa ja inimkonna ajaloos alati olnud.
Veel 1400. aasta paiku kadus Gröönimaalt viikingiasustus, sest kliima külmenes. Kui nüüd sel saarel liustikud sulavad ja niidud rohetavad, on see looduse teistpidine protsess.
Kliimavõitluse äraspidisust näitab kasvõi seegi, et põhirõhk on pandud abstraktsele CO2 kasvule ja selle ärahoidmisele, samas kui tõsiselt saastava plastiku kasutamise kokkutõmbamine on juttude tasemel.
Miks on just CO2 kliimavõitluse Trooja Hobuseks valitud? Sest tema rolli ei saa tavainimene kuidagi hinnata ja seega on valede paljastamine raske. Mis aga puutub teadlastesse, siis teadus ei loo väärtusi, vaid aitab kaasa nende loomisele – seega vajab teadus rahastust ja rahakott teadlaste käes pole. Nii on nad ka kliimaküsimustes manipuleeritavad, sest kui raha ei saa, ei saa ka uuringuid teha. Ilmselt nad annavadki mokaotsast kliimaideoloogidele „teadusliku õnnistuse“.
Kliimavõitluses liiguvad suured rahad, mida jaotatakse ümber väga paljude saajate vahel. Euroopa Liidu rahad on kliimamärgisega, Eestis saavad toetust niigi kasumis tuule- ja päikeseparkide arendajad ning see võetakse ära põlevkivienergeetikast, mida suretatakse just kvooditasudega, elektrihind aga jääb tarbijale endiselt kõrgeks.
Kliimavõitlus ei ole looduskaitse, see on pigem viimase vastand. Eestis suretatakse välja kõik põlevkivil baseeruv, samas on ilmselgelt kavandamisel uus suur kaevanduskompleks, mis ammutab „rohepöördematerjale“. Fosforiidi kaevandamine ei ole pai Emakesele Maale, vaid uus vops tagumikku.
Selline see kliimavõitlus ongi, sama rumal nagu mitšurinlus või põhja jõgede lõunasse suunamine sotsialismiaegadel. Ometigi on kõrvuti kliimaäärmuslaste hukatusliku jätkupoliitikaga juba näha ka rohepöördepohmakat ning paljud riigid pöörduvad sellest ära, mida näitas ka kliimakonverentsi COP29 sisuline läbikukkumine.
Eestis aga on äärmuslased endiselt kindlalt pumba juures…
Uued Uudised