Kui vaadata Canada osariigi, Ontario, energiapoliitikat viimasel kahel kümnendil, siis saab tõmmata väga palju paralleele tänase Eestiga. Ma ennustan, et kui me energeetikapoliitikas oma suunda radikaalselt ei muuda, siis saab juba viie kuni kümne aasta pärast võtta Ontario uudised aastatest 2009 kuni tänaseni ning neid “taaskasutada”, asendades “Ontario” “Eestiga”.
Ontario on näide sellest, kuidas juba üsna väike kogus võrku lisandunud taastuvenergiat võib elektrisüsteemi, aga koos sellega ka elanike toimetuleku ning (osa)riigi majanduse kiiresti tuksi keerata!
Aastal 2009 võttis liberaalide juhitud Ontario vastu seaduse (“Green Energy Act”), mille eesmärgiks oli taastuvenergeetika (peamiselt tuuleenergia) jõuline eelisarendamine. Sellega kaasnesid 20-aasta pikkused toetusskeemid taastuvelektri tootjatele ning planeeringute kiirendamine, mis sisuliselt tähendab seda, et kohalike elanike ning kohalike omavalitsuste võimalusi planeeringutes kaasa rääkida ja otsuseid mõjutada vähenesid väga oluliselt.
Green energy act’i peamised tulemused on järgmised:
– osariigi elektri hind on Canada odavaimate east kerkinud kindlale liidripositsioonile. Vähem kui 20 aastaga on hind neljakordistunud
– Ontario ekspordib tuulistel ja/või päikeselistel päevadel tekkivat elektri ülejääki odavalt ning puudujäägi korral impordib elektrit kallilt. Hinnanguliselt kaotab osariik sellega aastas miljard dollarit!
– poliitilises mõttes on tulemuseks see, et otsuste tegemise ajal osariigi parlamendis väga võimsalt ülekaalu omanud liberaalid on kukkunud marginaalseks poliitiliseks jõuks
Tegin mõnede näitajate kohta graafiku, kus on näha paar huvitavat asjaolu:
– baaskoormuse tagavad jätkuvalt tuuma- ja hüdroenergia. 2014, kui suleti viimane kivisöejaam, tõusis tuumaelektri osakaal korraks, kuid tuule ja päikese võimsuste lisandumisel on see edaspidi pidevalt langenud
– millegi (kivisüsi, gaas, biomass) põletamisest toodetava elektrienergia osakaal ei ole vähenenud, vaatamata taastuvenergia tootmisvõimsuste kiirele kasvule! Siin ei ole midagi ebaloogilist, ilmastikust sõltuvate energiatootmisviiside kõrvale on alati vaja midagi, mis suure osa ajast seisab, kuid kriitilisel hetkel käima pannakse, see on kallis! Kivisütt enam ei kasutata, aga seda rohkem tuleb põletada gaasi või biomassi.
Kel inglise keel suus ning poolteist tundi aega, soovitan tungivalt vaadata youtube’st dokumentaali “Down wind” (link esimeses kommentaaris)
Rain Epler, Riigikogu liige (EKRE)
