EKRE poliitik Rain Epler analüüsib Venetsueela sündmusi naftaekspordi valguses.
“Kui USA suudab olukorra lähiajal stabiliseerida ja Venezuela nafta taas maailmaturule jõuab, läheb väga paljudel paremaks. Eelkõige läheb muidugi paremaks Venezuela elanikel, kes lisaks jõukuse kasvule saavad vabaks türanliku režiimi ikke alt.
Aga paremaks läheb ka Euroopas, sest USA saab lisaks oma kasvava energiavajaduse rahuldamisele ka Atlandi teisele kaldale stabiilselt kvaliteetset fossiilset energiat müüa – seda muidugi juhul, kui Euroopa praegune poliitiline eliit ja eelkõige Euroopa komisjon ei otsusta võimul püsimise nimel suhteid ameeriklastega lõplikult ära rikkuda.
Venemaal läheb kehvemaks, sest mida rohkem on soodsa hinnaga naftat turul, seda vähem on tibladel raha oma imperialistlike unistuste elluviimiseks.
Kõik, kes USAs või Euroopas praegu Venezuela operatsiooni pärast Trumpi kiruvad on kas lihtsalt rumalad vooruspoosetajad, põhimõttelised Trumpi vastased, inimesed, kes ideoloogiaga (rohepööre) varjutatud korruptiivsetel põhjustel (subsideeritud juhuenergeetika) püüavad teha kõik, et pettekujutelm fossiilkütuste peatsest lõppemisest ei kaoks, või kaabakad, kes koostööst diktaatoritega palju teenivad.
AMEERIKA PRESIDENT VIIB ELLU SEDA, MIDA ON LUBANUD. EESTI KOALITSIOONIPOLIITIKUTE JAOKS ON SEE MIDAGI ENNEOLEMATUT!
Donald Trump on nii oma presidendikampaanias kui peale ametisse astumist pidevalt rõhutanud, et inimvaenulik ja heaolu hävitav rohepööre tuleb lõpetada ja võtta energeetikas kasutusele kvaliteetsed energiakandjad, st. fossiilkütused ja tuumaenergia. Lisaks on ta korduvalt öelnud, et kuritegelikud narkoriigid, kes teevad koostööd USA vaenulike režiimidega, ei ole ameeriklaste jaoks vastuvõetavad, eriti läänepoolkeral.
Möödunud aasta lõpul avalikustatud Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku strateegias öeldi neil kahel teemal järgmist:
„Meie energiatoodangu ekspordi suurendamine süvendab sidemeid liitlastega ja kärbib vastaste mõju, tõstab meie suutlikkust oma rannikuid kaitsta ning võimaldab meil vajaduse tekkides riikide mõjutamiseks jõudu kasutada. Me lükkame tagasi hukatuslikud „kliimamuutuse“ ja „Net Zero“ ideoloogiad, mis on Euroopat rängalt kahjustanud, ohustavad Ameerika Ühendriike ja toetavad meie vastaseid.”
„Me tahame, et läänepoolkera püsiks piisavalt stabiilne ja korralikult juhitud, et vältida ja heidutada massilist sisserännet Ameerika Ühendriikidesse. Me tahame poolkera, mille valitsused teevad meiega koostööd narkoterroristide, kartellide ja muude rahvusvaheliste kuritegelike ühenduste vastu. Me tahame poolkera, mis on vaba vaenulike võõrriikide sekkumisest või kontrollist võtmetähtsusega varade üle ning mis toetab kriitilisi tarneahelaid. Ja me tahame kindlustada oma jätkuva ligipääsu strateegilise tähtsusega paikadele.”
Mu meelest tasuks Eesti ja kõigi teiste Euroopa riikide juhtidel Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku strateegia mõttega läbi lugeda, mitte piirduda peavoolumeedia ja erinevate „ekspertide” interpretatsioonidega. 33 lehekülge lihtsat ja otsekohest teksti ei tohiks kellelegi üle jõu käia. Kui siiski niipalju ei jaksa, siis Euroopat puudutava osa tõlkisin eesti keelde ja see on minu ajajoonel kättesaadav!
RAHVUSVAHELISEST ÕIGUSEST laenan X-st, kelleltki Eric S. Raymondilt:
„On kaks erinevat viisi, kuidas kujundada kehtivat õiguslikku raamistikku. Enamik inimesi mõistab neist ainult ühte: see on õiguse kehtestamine valitseja või jõudu omava koalitsiooni poolt. Ma nimetan seda unitaarseks õiguseks.
Teine mehhanism on õigus kui vägivalda minimeeriv tasakaal ligikaudu võrdsete osapoolte vahel, kes mängivad lõppematut vangide dilemma mängu. Sellistes tingimustes kujuneb koostöö loomulikult ega vaja ühe valitseja või koalitsiooni käsku. Ma nimetan seda tasakaalu-õiguseks.
„Rahvusvahelist õigust“ jõustatakse ebamugava kombinatsiooni kaudu mõlemast mehhanismist. Seda on raskem märgata, kui peaks olema, sest „rahvusvahelise õiguse“ ümber on palju sooja õhku ja häma, mida toodavad sõnasepad, kes püüavad relvastatud inimesi maagiliste loitsudega ohjeldada.
Just see häma on põhjus, miks sageli väidetakse, et rahvusvaheline õigus on miraaž või pettus, mis teenib ainult tugevamate huve. See ei ole tõsi. Tõsi on see, et kui rahvusvaheline norm ei püsi stabiilse strateegiana tasakaalu-mängus, siis saab seda üleval hoida ainult domineeriva jõu vääramatu sund.
Näide hüvest, mis saavutati tasakaalu-õiguse kaudu: sõjavangide üldiselt inimlik kohtlemine relvakonfliktides. See ei kujunenud seetõttu, et suurriigid ühepoolselt käskisid „lõpetage see“, vaid seetõttu, et isegi suurriik, kes sõdib väiksema vastu, puutub vangide väärkohtlemise korral kokku tõhusa vastastikuse kättemaksuga.”
Eesti keeles saab ka lühemalt ja lihtsamalt. Kes ei võta kuulda, saab tunda! Eeldusel, et on olemas jõud, kes suudab tunda anda!
Illustratsioonid (allpool):
– Bideni administratsioon pani ligi aasta tagasi (jah, 10 päeva enne Trumpi ametissevannutamist) Maduro eest pearaha välja. Selles valguses on USA demokraatide praegune kisa pehmelt öeldes “kummaline”.
– lasin ChatGPT’l joonistada graafiku sellest, kuidas Venezuelal on riikide võrdluses läinud.
