Viimaste päevade uudised näitavad, et Euroopa Liidu Ülemkogu otsused migratsiooni küsimuses ei taha kuidagi toimima hakata.
Saksa kantsler Angela Merkel ja siseminister Horst Seehofer jõudsid esmaspäeval väidetavalt migratsiooni küsimuses kokkuleppele, lahendades erimeelsuse, mis ähvardas valitsust, vahendab BNS. Merkeli sõnul saavutati” pärast rasket võitlust hea kompromiss”, kuid sotsiaaldemokraadid on juba öelnud, et kui neile see lähiajal avaldatav kokkulepe meeldima ei hakka, siis hakkavad nemad seda blokeerima. Seega pole Saksamaa valitsuslõhe sugugi veel parandatud.
Austria kantsler Sebastian Kurz jällegi ütles esmaspäeval, et ta ei poolda migrantidele võimaluse andmist taotleda asüüli Euroopa Liidus piirkondlikes rändepunktides, mida kavatsetakse luua väljaspool kontinenti. “Ma olen nende hulgas, kes ütlevad, et kui me lubame asüülitaotlusi (neist rändekeskustest), siis loob see uskumatu tõmbefaktori,” sõnas Kurz raadiojaamale O1.
Austria valitsus hoiatas teisipäeval, et võib rakendada meetmeid oma piiride kaitsmiseks Itaalia ja Sloveeniaga seoses Saksamaa plaaniga piirata migrantide sissepääsu riiki.
Ükski Euroopa Liitu mittekuuluv riik ei ole seni pakkunud end selliste piirkondlike rändekeskuste võõrustajaks. Maroko välisminister Nasser Bourita tõrjus esmaspäeval Aafrika Liidu tippkohtumisel EL-i ettepaneku lubada rahvusvahelistest vetest päästetud migrantidel taotleda EL-ist asüüli piirkondlikes rändepunktides (regional disembarkation platforms), mis asuksid väljaspool Euroopat. “Maroko on kategooriliselt vastu rändepunktide ideele, mida peab sobimatuks. See on lihtne lahendus, mis annab soovitule vastupidise tulemuse,” lisas ta.
Egiptus ütles pühapäeval, et kui Euroopa Liit palub ehitada välja saadetud migrantidele pagulaslaagreid. siis see riik keeldub sellest. “EL-i migrantide vastuvõtukeskused Egiptuses rikuks meie riigi seadusi ja põhiseadust,” ütles Egiptuse esindajakoja esimees Ali Abdel Aal Saksamaa ajalehele Welt am Sonntag. Albaania, Tuneesia ja Alžeeria juhid on samuti öelnud, et nad keelduvad migrantide vastuvõtukeskuste rajamisest euroliitu pürgijatele.
Samas aga jätkub Vahemerel migratsioonikriis. Vahemerel Liibüa ranniku lähedal jäi kadunuks vähemalt 63 migranti, kui nende kummipaat uppus, teatas Liibüa merevägi esmaspäeval. Reedel ja laupäeval jäi Vahemerel kadunuks umbes 170 migranti ning Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooni (IOM) andmeil on tänavu Vahemerd ületades hukkunud üle 1000 inimese.
Malta aga on arestinud kaks inimsmugelduslaeva, Lifeline ja Sea-Watch 3. Euroopa Liidu liidrid on süüdistanud Lifeline’i rahvusvahelise õiguse rikkumises, sest alus korjas migrandid merest Liibüa ranniku lähedal. Samuti süüdistatakse alust ebaseaduslikus sõitmises Hollandi lipu all.