Lääne liberalism on alati rännet kujutanud õnnetute inimeste liikumisena turvalise elu poole, kuid tegelikult on see pilt märksa kirjum ning päris hädas olijad moodustavad rändest vaid väikese osa, kes ei pääsegi sageli “löögile”, sest majandusmigrandid hõivavad paadid enne neid ja jõuavad varem ka Lääne sotsiaaltoetusteni. Sõja eest põgenevad lastega pered ei suuda nii kiiresti liikuda ja nii hästi ennast paika panna kui täies elujõus mehed, kes moodustavad Vahemere paadirändes absoluutse enamuse.
Üks asi, millest rääkida ei taheta, on see, et ränne, eriti veel selline, kus on teada, et Lääne liberaalne ühiskond migrantidele mingeid piire ei sea, küll aga võtab nad oma leivale, paneb liikuma ka muidusööjad, laiskvorstid, seaduserikkujad ja kurjategijad, kellel kodumaal on jalgealune tuliseks läinud. Selle ilmne tõestus on see, kuidas kolis Ameerikasse Sitsiilia ja hiljem Vene maffia ning kuidas president Joe Bideni avatud migratsioonipoliitikaga on USA-sse imbunud kogu Ladina-Ameerika organiseeritud kuritegevus.
Migrantide seas on kerge ümber kolida, sest kui Ameerika asustamise ajal pidid uusasunikud ise maid hõivama minema, siis tänast liberaalset ühiskonda ei huvita üldjuhul kellegi taust, kõiki neid võetakse ausate ja õnnetutena. Lääne-Euroopas on nüüd see pisut muutumas, kuid 2015. aastal võeti migrante avasüli vastu, küsimusi esitamata. Sellega aga jõudis Rootsi Lähis-Ida klannimaffia, kes seal nüüd granaatidega mõjupiirkondade pärast võitleb. Ja kohale on jõudnud ka arvukalt sõjakurjategijaid – nii kirjutas meedia Iraagis Islamiriigi seksiorjatariks olnud jeziiditarist, kes Saksamaale jõudes kohtas ees oma piinajaid, kes olid sinna tulnud sõjapõgenikena. Naise olukord muutus sedavõrd ohtlikuks, et ta naases Iraaki kurdide kontrollitavale alale.
Palju on räägitud vägivallast põgenikelaagrites, näiteks Kreeka saartel – on ilmselge, et need inimesed ei saa olema seaduskuulekad üheski sihtriigis, vaid muutuvad ohuks rahulikele kodanikele, mida tõestavad noarünnakuid kogu Lääne-Euroopas.
Paljud kurjategijad aga saadetakse nende kodumaal valitsevate autoritaarsete režiimide käsul Läände täiesti teadlikult. Meiegi inimesed ei tea ilmselt seda, kuidas Lääs nõudis omal ajal Kuubalt poliitvangide vabastamist ja Fidel Castro tegigi kõigi vanglate uksed lahti – koos dissidentidega lasti Ameerikasse minna kõigil jälgimatel kurjategijatel ning sellest sündis Ameerika kuulus Kuuba maffia.
Sama teevad praegu marksistlikud režiimid Venetsueelas ja Nikaraaguas – väidetavalt on Caracases kriminaalne olukord suhteliselt turvaline, sest kurjategijad on kasutanud võimalust emigreeruda Ühendriikidesse. Kuigi enamik venetsueellastest jäävad naaberriikidesse, on kurjategijatel suuremad võimalused USA-sse reisida. Marksistlik režiim kasutab ära võimalust vabaneda kõigist, keda kodus näha ei taheta, nii opositsioonist kui kriminaalidest.
Totalitaarsetes islamimaades aga lastakse kurjategijad lahti hoiatusega, et kodumaale naastes ootab neid surm. Seega jääb neil vaid üks ja ahvatlevaim võimalus – minna Euroopasse sealsete lihapottide juurde ja elada kodumaaga võrreldes luksuslikku elu. Ega kuritegelikud kombed seejuures küljest ära lähe ja nii jätkatakse ka lääneriikides lihtsamate rikastumisvõimaluste kasutamist. Seegi on teadlik poliitika, Läänt vaenlaseks pidavad islamistid usuvad, et nii laostavad nad niigi mandunud euroopalikku kultuuri- ja õigusruumi.
Nii kannavadki rändelained endas väga ohtlikku rahvast. Vaevalt et ka Eesti õiguskaitseorganitel on võimalusi kontrollida, kas Eestisse saabunud nigeerlane pole mitte sõdinud äärmusrühmituses Boko Haram ja põletanud kristlikke kirikuid. Kõige targem on võõrad siit üldse eemal hoida.
Uued Uudised