Pool aastat pärast PortoRollo “päiksetõusuvalitsuse” ametisseastumist on Reformierakond ja nende peaminister Kaja Kallas nii ummikusse jooksnud, et seda tunnistavad isegi kõige paadunumad EKRE-vastased poliitikud ja ajakirjanikud.
Koos president Kaljulaidiga päikesetõusul ametisse õnnistatud valitsus on muutunud iseenda paroodiaks ja iga asi, mis ette võetakse, ajab naerma. Läbi pisarate.
Tegelikult pole selles midagi imelikku, et Reformierakond kord Kaja Kallase ja mitte näiteks Pevkuri või Michali kasuks otsustas. Liberaalse mõttelaadi järgi oli Kallas igati sobiv kandidaat nii erakonna etteotsa kui peaministriks.
Kaja Kallas on ilus malbe naine, vabandust, inimene, hea vaadata. Ta sobib liberaalse maailma suurtrendiga, kus kõrgetesse ametitesse pannakse naised, kusjuures esiletõstjatele on tähtis just sugu, mitte kompetentsus. Kuigi samad inimesed räägivad vahel, et sugu olevat vaid sotsiaalne konstruktsioon meie peades.
Kaja Kallasel on poliitiline pagas Euroopa Parlamendist, mis peaks muljet avaldama. Tegelikkuses räägitakse sellest, et MEP-il polegi vaja suurt midagi teha, et särada, ja taas on eelis noortel naispoliitikutel, kes näitavad justkui soolist võrdsust Brüsseli võimukoridoride poliitikas.
Ilmselt usuti Reformierakonnas, et Kaja Kallase isa Siim Kallas suunab tütart piisavalt hästi, aga selgub, et miski selles osas ei tööta. Siim Kallas on Riigikogus väideldes alati härrasmees, mida aga ei saa öelda tema pidevalt teisi süüdistava tütre kohta.
Nii ongi selgunud, et Kaja Kallasel pole tegelikult mingit poliitilist kompetentsipagasit, ta on nõrk nii erakonna kui valitsuse töö juhtimises, peaminister ei suuda kriisiolukordadest üle olla ega võtta vastutust, mis Reformierakonnas ongi tavaline.
Muidugi sattus Kaja Kallas valitsustüüri juurde raskel ajal, kui möllavad pandeemia ja kliimahüsteeria, kuid hetkeseis näitab, et ta pigem põgeneb kaptenisillalt, kui vaatab vastu poliitikalainetele.
Opositsioonile on Kaja Kallas kahtlemata kasulik, sest ta viib PortoRollo valitsuse maine kindlalt alla. Reformierakonnale oleks kasulik ta välja vahetada ja kuna neilgi on pink nüüdseks lühikeseks jäänud, siis võiksid poliitoravad proovida õnne mõne tehnokraadiga. Aga vaevalt seegi aitab, Reformierakond tundub minevat Koonderakonna teed.