Uued Uudised

Reformierakond tõi nõukogude aja tagasi: külmetame, kannatame, aga teeme töökangelastegusid

A placard shows Moscow's mayor Sergei Sobyanin pointing at the viewer and the slogan "Builders, Minutes count!" in the style of Soviet propaganda posters exhorting builders to work at maximum speed at the site of additional building of the new hospital on the outskirts of in Moscow, Russia, Saturday, March 21, 2020. Deputy Moscow's mayor Andrei Bochkarev said Saturday that the new facility will be able to accommodate up to 500 patients. Starting from early March, Moscow authorities have been sending people who traveled to countries most affected by the coronavirus epidemic and came back with flu-like symptoms to a new hospital on the outskirts of the city. For most people, the new coronavirus causes only mild or moderate symptoms, such as fever and cough. (Kirill Zykov, Moscow News Agency photo via AP)

On lausa uskumatu, kuidas Reformierakond on vähem kui kahe aastaga suutnud teha täieliku tagasipöörde: jõukast Eestist ei räägita enam isegi mitte valimiskampaanias ja hääli püütakse juba 20-50 euroga ning argielus raporteerivad inimesed Reet Linna kombel, kuidas nad jahedatest ruumidest hoolimata vapralt vastu peavad. Aga see on ju naasnud nõukogude aeg, mil kõik kannatasid, aga tegid töökangelastegusid kahekümnel lisakudumisteljel.

Alles andis peavoolumeedia superministeeriumist teada, kuidas seal saadakse alandatud temperatuuriga tubades hakkama; esmaspäeval kurtsid isegi saadikud, et Riigikogu saalis on külm, sama ütlesid külalisgrupid kogu maja kohta, ning saabuvas õhtupimeduses selgus, et linnas on paljudel soliidsetel firmadel reklaamivalgustus välja lülitatud. Aga need on nö ülemkihi vaevad, mis me veel vaesemast rahvast räägime…

Kaks aastat Reformierakonda on kui kaks aastat NLKP-d: koroona ajal lülitati osa inimestest elust välja ning meeleavaldustele saadeti koerad ja eriüksuslased; rohepöördekampaania, kus mitte millegagi peale eesmärgi ei arvestata, sarnaneb üksühele Gorbatšovi “kuivale seadusele”, “vaenukõneseadusega” tahetakse “kodanlike natsionalistide” suu sulgeda, Elsa Gretškina venestamiskampaania on lõpule jõudmas ja ka argielus istuvad inimesed pimedas ja külmas, kusjuures on nad sellega isegi rahul. Mitte temperatuuriga, aga külmatooja ehk Reformierakonnaga.

Mis puutub “jõukasse Eestisse”, siis see loosung kadus juba ammu, sest isegi liberaalid saavad aru, kui mõttetu on jõukust edasi lubada, kui “rohepöörde” kliimameetmed poovad majanduse kinni – praegu räägitakse säästmisest ja kokkuhoiust Maa päästmise nimel. Ikka veel üritatakse vaesumisrallit Ukraina sõjaga seletada, kuigi südameseiskumiseni viivad elektriarved jõudsid tarbijateni juba kaks kuud enne Kremli avantüüri algust.

Nüüd olemegi tagasi Nõukogude ajas – võtame ükskõik mis aspekti, ENSV mis ENSV. Moskva asemel kuulame Brüsseli käske. Eesti on silmini venekeelseid täis. Meeleavaldajate vastas on miilits, tõsi küll, teise nime all. Liberaalsed “uusväärtused” on kohustuslikud, vastuolemine on karistatav kuni vanglani, vähemalt vaenukõneseaduse projekti järgi.

Ja isegi kannatused on tagasi. Külmetame, kasutame küünlavalgust, maksame hiigelarveid… jah, ega nõukaajal ka ju keegi ei virisenud, ikka valiti tagasi NLKP, mis praegu kannab pisut lühemat nime, RE. Eks Kaja Kallase kättki suunab kunagine NLKP liige Siim Kallas.

Uued Uudised

Exit mobile version