Kirsti Valdstein-Timmer kirjutab sotsiaalmeedias tülist venelastega Kristiine keskuses, kus natsisüüdistuste kõrval teatas üks venelanna lisaks, et nemad olevat Tallinnas enamuses. Proua Kirsti nendib, et seda teab ta isegi.
Kust on venelastel andmed, et nad on Eesti pealinnas enamuses? Ega neil polegi, sest vastavat värskeimat statistikat, kui ta ongi olemas, keegi näinud pole. Aga venelased tunnetavad seda igapäevase reaalsuse põhjal ja sama tunnetavad ka eestlased – põlisrahvas on Tallinnas vähemuses ja venekeelsete võidukäik on ülikiire.
Internetist leiab, et 2021. aasta 1. jaanuaril oli eestlasi Tallinnas 52,7%, venelasi 35,9% ja ukrainlasi 3,8 % (Tallinn arvudes 2021). Aga pärast seda on toimunud plahvatuslikud sündmused: Reformierakonna ja Kaja Kallase võimuletulek, välismaalaste seaduse lahjendamine, venekeelse odavtööjõu sisseveo järsk aktiviseerumine endise Nõukogude Liidu aladelt, Venemaa agressioon Ukraina vastu ja sellega kaasnenud saja tuhande põgeniku saabumine, väidetavate opositsionääride ja “ukraina põgenike” saabumine Venemaalt jne.
Kõik see on ammu eestlaste osatähtsuse Tallinnas viinud alla 50 protsendi ja see võib nüüd olla juba 45 ligi või isegi alla selle. Seda tunnetavad kõik, eestlased ja venelased, kusjuures viimastele annab see ülbust juurde ja eesti keelt nad lihtsalt eiravad.
Üldpilti pole ka kogu Eesti kohta ja kui võtta arvesse kodumaalt lahkunud eestlased ning kõik need, kes alaliselt või ka ajutiselt siin elavad, on eestlased kogu Eestis tõenäoliselt lähenemas 50:50 variandile. Seda statistikat võimud avaldada ei soovi, sest see näitaks nende endi poliitika tulemust ja võiks eestlased marru ajada. Sestap hägustati ka viimase rahvaloenduse küsimustikku (mitu emakeelt jne), et tulemus oleks võimalikult loetamatu. Ka võõrtööjõu statistika aetakse erinevate töö- ja elamisvormide vahel segaseks, et sisserändajate üldarvu oleks võimatu teada saada.
Samas levitatakse endiselt rahvastiku koosseisu nn Nõukogude varianti: et kaks kolmandikku on eestlased, veerand venelased ja ülejäänu on teised rahvad. Nii rääkis ka Kaja Kallas Riigikogu infotunnis, kuigi ühel korral tema lapsemõistus vääratas ja ta ütles kellelegi: “Kas te arvate, et mulle see vene keele pealetung meeldib?” Aga see ongi tema ja isa Siimu elutöö olnud.
Selline poliitika viib paratamatult katastroofini, mida on aimata Prantsusmaal: see riik on moslemeid täis, nood elavad oma elu ja väljuvad üha enam liberaalse ühiskonna kontrolli alt, kuid seda püütakse varjata; etnilised prantslased tajuvad olukorda ja üritavad sellele tähelepanu pöörata või siis protesteerivad selle peale, kuid nad tembeldatakse selle eest vihaõhutajatest “paremäärmuslasteks”, kes saavad oma nahal tunda repressiooniaparaati, mille jõu peaks tegelikult suunama hoopis sisserände piiramisele ja selle tagajärgede likvideerimisele. See kõik aga vaid süvendab lõhestumist ja toob avatud konflikti lähemale.
Sama sünnib ka Eestis. Me ei olnud grammigi targemad. Ja elame juba ka Putini tulekuta Venemaal, mille Reformierakond siia smugeldas. Meil on isegi Krimmi-minister. Ja kuigi Tallinnas väidetakse olevat eestimeelne linnavõim, on teod küll venemeelsed.
Uued Uudised