Tugevasti polariseerunud maailmas peab tõsiselt vaatama, kas mingi rahvusvaheline uuring ikka on sõltumatu või siis on seal sees ideoloogilised momendid. Eesti on langenud nii või teisiti, aga ka paremad momendid meie maines pole päris õiged.
BNS vahendab: “Londonis neljapäeval avalikustatud riikide mainet mõõtva Global Soft Power Indexi tulemustes langes Eesti möödunud aastaga kaheksa kohta 65. positsioonile.
Rahvusvaheliste suhete valdkonnas on Eesti maailmas 45. kohal 193 analüüsitud riigi seas. Eesti suurim väljakutse on jätkuvalt madal rahvusvaheline tuntus, kus ollakse 128. kohal. Maine osas paigutub Eesti aga 63. kohale maailmas, teatas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS).”
Edasi selgub, et Eesti “maine” seostub kõvasti nende aladega, mida peetakse liberaalglobalistliku propaganda võtmealadeks ehk kliimavõitlus ja mingi “kestlikkus”.
BNS: “Sarnaselt möödunud aastale on Eesti maine jaoks tugevaimad valdkonnad kestlikkus ja haridus. Eestit seostatakse tugevalt globaalsese kliimakriisi lahendamisse panustamisega, kus saadi 28. koht, ning tasemel haridusega, mis tõi 29. koha.”
Kui meedia usaldusväärsuses on Eesti kõrgel kohal, siis tõenäoliselt on mujal meedia täiesti usaldamatu – see näib tõendavat hoiatust, et kogu maailmas, sealhulgas ka liberaalses Läänes, tugevneb totalitarism ja meedia laulab võimulaule kaasa.
“35 küsimusest kõige tugevam maine vedur on Eesti meedia usaldusväärsus, mis paigutab Eesti maailmas 193 riigi seas tugevale 22. kohale.”
Järgnev lõik paneb tegelikult küsima, kus tuntus ja maine ikka on sama. Näiteks “tänu” Kaja Kallase saamisele EL-i juhtstruktuuridele teatakse Eestit küll paremini, aga vaevalt et sellest maine väga palju kasvanud on.
“Aastases võrdluses toimusid suurimad muutused Eesti maine jaoks välissuhtlust ja diplomaatiat puudutavates teemades. Märkimisväärne mainetõus Eestile tuli tänavu diplomaatilist mõju ja riigijuhtide tuntust mõõtvates küsimustes, kus Eesti maine tõusis aastases võrdluses vastavalt 12. ja 16. kohta. Hüppeline tõus toimus Eesti maines eurooplaste silmis, kus riigivalitsemist, seallhulgas riigijuhtide tuntust mõõtvates teemades tõusis Eesti koguni 35. kohta.”
Selliste uuringutega on sama lugu, mis Kaja Kallasele antavate auhindadega: kui need antakse liberaalsete-vasakpoolsete ühenduste poolt, siis on autasu ideoloogiline, see pole antud konservatiivse poliitikamaailma toel ega oma rahvusvahelist aluspinda.
Global Soft Power Index mõõdab 193 riigi mainet enam kui 100 riigis. Andmeid kogutakse riikide tuntuse ja mõju kohta kaheksas teemas: äri, haridus ja teadus, rahvusvahelised suhted, kestlikkus, riigivalitsemine, meedia, kultuur ja väärtusruum.
Just see “väärtusruum” on oluline. Kui uuringus on kirjas, et “Eestit seostatakse tugevalt globaalsese kliimakriisi lahendamisse panustamisega”, siis näiteks Pariisi leppest lahkunud Ameerika Ühendriikides ei oma Eesti selline “mainepunkt” mingitki väärtust.
Eesti maine ei saa olla ka rahvusvaheliselt tõsiseltvõetav, kui võimukoalitsiooni maine kodumaal on ajalooliselt madalaim. Kehv valitsus ei saa riigi mainet tõsta.
Uued Uudised