Videointervjuus ERR-i venekeelsele portaalile ütles eesti avameelseim poliitik Mart Helme, et tema on rahu poolt, mitte aga Venemaa ega Ukraina poolt. Saate kontekstis oli see emotsionaalne väide omal kohal, sealt väljarebituna aga kasutati seda härra Helme ja EKRE masseeritud ründamiseks mitme päeva jooksul.
Mart Helme mõttekäik oli filosoofiline, ta on kõigepealt ikka Eesti poolt, aga tema erakonda süüdistati selle eest lausa Kremli sõja pooldamises Ukraina vastu. Tegemist on valitsuse poliitikute ja nende meedia vassimise ja valetamisega, aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida.
Täna avaldas vene Delfi lõigu ühest suuremast intervjuust Eesti kultuuriministri Piret Hartmaniga, kus sots näiteks räägib, et Venemaa on meie naaber ja pärast sõda tulevad ka normaalsed kontaktid. Ja väidab ka seda, et eesti keele õppimine pole kogu integratsioon, ja ta ise õpib vene keelt, et olla kursis Eestis toimuvaga.
„Meil siin elab väga palju vene inimesi ja mina ka tahan rääkida vene keelt selleks, et saada aru sellest, mis Eestis toimub. Ma saan aru, et Venemaa jääb meie naabriks alati ja seda ei saa muuta. Ma loodan, et see sõda lõppeb, et meil oleksid normaalsed kontaktid. Muidugi on eestlaste jaoks eesti keel ka tähtis. Väga tihti, kui me räägime integratsioonist, siis räägime ka eesti keelest – kuidas inimesed saaksid seda rohkem õppida. Kuid muidugi pole eesti keel veel kogu integratsioon,“ tsiteerib vene Delfi Eesti kultuuriministri sõnu.
Mõne ülaltoodud fraasi eest, kui seda oleks lausunud Mart Helme, oleks mees oravameedia poolt ära lintšitud, aga Hartmani poolt tervitatav edaspidine venestamine (integratsioon on alles siis integratsioon, kui eestlased õpivad ära vene keele) tõenäoliselt ei pälvi tähelepanugi, sest see on reformierakonna poliitika, mida toetavad eestlasi reetnud Isamaa-Родина ja sootud internatsid sotsid.
+ + + + + + +
Eesti ühiskonnas kultiveeritakse endiselt nõukogude nostalgiat, kuigi selle ohjeldamatu pealesurumine on Venemaast teinud revanšistliku terroririigi.
Vene Delfi sai kirja lugejalt nimega Nikolai, keda hämmastas novembris Tallinnas toimuva Anne Veski kontserdi afišš.
„Mind pani imestama, et lauljat, kes ei vaja meie riigis esitlemistki, nimetati Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks (Заслуженная артистка Эстонской ССР). Selles on okupatsiooniaja tagaigatsemist. Muidugi olime me siis kõik nooremad, kuid praegu, kui käib sõda Ukrainas, pole õige aeg meenutada nõukogude minevikku sellises nostalgilises võtmes,“ kirjutab Nikolai.
Vene Delfi palus kommentaari Anne Veski kontserdi korraldajalt Artemi Sapronovilt, kes vastas: „Mitte palju endise Eesti NSV artiste jõudis sellistesse kõrgustesse. Me arvame, et see on riigi mineviku jaoks uhkus ja oleks õige seda rõhutada.“
Nii et integreeruge, eestlased, integreeruge: õppige vene keelt ja tundke uhkust nõukogude mineviku üle.
Ivan Makarov