Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil heaks 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ja veel kaks abimeetmetega seotud seadust. Eesti ajaloo suurim majanduse abipakett pakub tuge nii ettevõtetele kui ka tööinimestele, keda kriis kõige enam puudutanud on.
Lisaeelarves nähakse ette koroonaviiruse levikuga seotud majanduslike meetmete elluviimiseks vajalik eelarve. Meetmete eesmärgiks on leevendada kahjusid, stimuleerida majandust ning kiirendada kriisist välja tulemist.
Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega 2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot.
“See on alles esimene samm Eesti majanduse turgutamiseks ja ei jää kindlasti viimaseks. Kriis hetkel veel raugemise märke ei näita, eriolukord ja majanduse seisak võivad jätkuda veel mõnda aega ning selle lõppu on raske prognoosida,” ütles rahandusminister Martin Helme.
“Jälgime igapäevaselt olukorda ja töötame välja täiendavaid meetmeid, et meie ettevõtted pankrotti ei läheks ja tööturg kokku ei kukuks. Ainult hästi sihitud ja tõhusad kriisimeetmed aitavad meil selle raske aja üle elada ja võimalikult kiirelt taastada normaalse majanduskeskkonna,” lisas ta.
Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) toetamiseks kannab riik nende esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa FIE-de ettemaksukontole maksu- ja tolliametis. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas koheselt või tulevikus.
Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue. Vaatamata miinimumkohustuse ärajäämisele ei katke sotsiaalmaksu tasumisest sõltuv ravikindlustuse kehtivus ka juhatuse liikmetel, võlaõigusliku lepingu alusel teenuse pakkujatel ja ettevõtluskonto omanikel.
Riik vabastab eriolukorra ajaks äriühingute haiglatele, hoolekandeasutustele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele tehtud annetused ja kingitused tulumaksust.
Tavaolukorras on võimalik teha maksuvabalt annetusi üksnes maksu- ja tolliameti hallatavas nimekirjas olevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes tegutsevad avalikes huvides ja on heategevuslikud. Haiglaid äriühingutena sinna nimekirja tavapäraselt ei kanta ja nendele tehtavatelt annetustelt peavad ettevõtted tasuma tulumaksu.
Metsamaterjali või raieõiguse müügist saadud tulust ja erametsamaa toetusest saavad nii FIE-d kui ka eraisikud edaspidi maha arvata ilma kuludokumendita kulusid kuni 5000 eurot aastas.
Kriisiga kaasnevate sissetulekute vähenemisega võib kaasneda soov metsamaad müüa. Muudatuste tagajärjel on inimestel aga läbi metsa majandamise võimalik saada täiendav sissetulek, millega majanduslanguse mõjusid leevendada ja seega tuleks seda soodustada.
Majandusraskustega toimetulemise parandamiseks ei pea ettevõtjad ega eraisikud tasuma eriolukorra ajal maksuvõlalt intressi.
Ettevõtjatele pikemaajalise kindluse andmiseks vähendatakse eriolukorra lõppemisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini üldist intressimäära poole võrra, kuni 0,03 protsendini päevas. Lisaks saab maksuhaldur õiguse vähendada ajatamisel intressimäära nullini.
Eriolukorra ajal tekkinud maksuvõlg ei ole täiesti intressikohustusest vabastatud, see on seda ainult eriolukorra ajal.
Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt.
Selle tulemusena muutub diisli jaehind võrreldes Läti ja Leeduga konkurentsivõimelisemaks, mistõttu ootame transpordiettevõtete tankimise osalist tagasitulemist Eestisse. Kaudselt on diislikütus oluline tootmissisend ka mitmete kaupade ja teenuste hinnas.
Diislikütuse aktsiisimäär on seotud mitmete teiste kütuste aktsiisimääradega, nii langeb seonduvalt ka kerge kütteõli ning diisliga sarnaste raske kütteõli ja põlevkivi kütteõli aktsiisimäär.
Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär langeb 133 eurolt 100 eurole 1000 liitri kohta ja aktsiisi langetamine vähendab diislikütuse hinda 4 eurosendi võrra liitri kohta, tõstes seeläbi põllumajandussektori konkurentsivõimet.
Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. See tähendab maagaasi hinna odavnemist 7,1 protsenti. Samale tasemele vähendatakse mootorikütusena kasutatavate suru- ja veeldatud olekus maagaasi aktsiisimäärad.
Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele toob see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra.
Kütuse ja elektrienergia aktsiisivähendused kehtivad tähtajaliselt käesoleva aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini.
Elektrooniliste väljaannete käibemaksumäär langeb samale tasemele kui paberväljaannetel. Väheneb ka füüsilistel kandjatel olevate audioraamatute käibemaksumäär.
Ettevõtja saab maksustada 0-protsendise määraga kaubad, mis müüakse või annetatakse haiglatele, hoolekandeasutustele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele ja mis on mõeldud COVID-19 viiruse leviku ennetamiseks ning mõjude ja tagajärgedega võitlemiseks.
Kaubad on õigus maksustada 0-protsendise määraga juhul, kui on täidetud samad tingimused, mis kehtivad Euroopa Komisjoni otsuse alusel COVID-19 viiruse puhangu vastu võitlemiseks kasutatavate isikukaitsevahendite ning muude meditsiiniliste vahendite impordil tolli- ja käibemaksuvabastuse kohaldamisel.
Komisjoni otsus on tähtajaline ja kehtib 30. jaanuarist 2020 kuni 31. juulini 2020.
Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed. Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud, kelle puhul jätkub teise samba sissemaksete tegemine tavapärases korras.
2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud valida, kas loobuda ka omapoolse 2-protsendise makse tegemisest. Maksete mitte tegemiseks tuleb 2020. aasta oktoobris esitada vastav avaldus.
Maksed peatuvad siis 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini. Sama valiku saavad teha ka 1942-1960 sündinud, nende puhul peatuvad siis ka sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed.
Neile, kes sel perioodil ise kogumist jätkavad, kantakse aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt teise sambasse vahepeal peatatud sotsiaalmaksu arvelt tehtavad maksed.