Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega 2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot.
Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.
Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,5 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale.
Rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt on majanduslangus võrreldes riigieelarve baasstsenaariumiga kümme protsenti, mida langetati mullu sügisel prognoositud 2,3-protsendilise kasvu pealt 8-protsendilise languseni.
BNS