Riigikontrolli hinnangul ei ole jätkuvalt selge, mis mahus Eesti riik peab maksma Rail Balticu raudtee eest ja soovitab riigikogule enne selle ehitamise leppe ratifitseerimist küsida valitsuselt lisaanalüüse tegevuskavaks kui vajamineva investeeringu maht peaks kasvama.
Riigikontrolli analüüs näitas, et riikidevahelisest Rail Balticu kokkuleppest ega selle ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjast ei leia vastuseid küsimustele kui suur rahaline kohustus riigile võetakse, kuidas projekti rahastatakse ning kas kokku on lepitud selge otsustusmehhanism juhuks, kui projekt läheb kavandatust kallimaks või ei jõua tähtajaks valmis või muutub rahastamine, teatas riigikontroll.
Kuivõrd ei ole selge, kui suur rahaline kohustus riigile võetakse, ei ole teada, kui suure rahalise kohustuse võtmiseks riigikogu valitsusele volituse annab, millal ja kui palju kavatseb riik Rail Balticu ehitamiseks raha kulutada, millistest allikatest vajalik raha saadakse ning kuidas tagatakse riigikogule asjakohased toimivad sekkumisvõimalused riikidevahelise kokkuleppe täitmise edasiste rahastamisotsuste üle.
Riikidevahelises kokkuleppes ega selle seletuskirjas ei ole kirjas, millisel viisil Eesti, Läti ja Leedu Rail Balticu projekti rahastama hakkavad. Kokkuleppega võtavad riigid üksnes kohustuse taotleda Euroopa Liidult (EL) toetust kõrgeima lubatud EL-i kaasrahastamismäära järgi. Pole teada, kuidas rahastatakse projekti siis, kui EL-i toetus projektile peaks vähenema ja/või ehituse maksumus kallineb ja/või Rail Balticu projekt osutub kavandatust vähem tasuvaks.
Riikidevahelisest kokkuleppest taganemine ja sellega kaasnevad tagajärjed ei ole sõnastatud kokkuleppes üheselt mõistetavalt. Kokkuleppes ei ole reguleeritud kokkuleppe rikkumise korral osalisriikide vastutust ja vaidluste lahendamise korda ei ole lõpuni kindlaks määratud. Kokkuleppe kohaselt lahendatakse kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused poolte vahel läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel, viimaste ebaõnnestumise puhuks edasist vaidluste lahendamise mehhanismi kokku lepitud pole. Eraldi sätteid vastutuse kohta kokkuleppes ei ole.
Riigikogu sisuline roll ning kaasatus Rail Balticu projektiga seotud otsustes on selgusetu. Riigikogule esitatud materjalidest ja riigikontrollile antud selgitustest nähtub, et riigikogul ei tule pärast riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimist rohkem otsuseid peale riigieelarvete protsessis osalemise seoses Rail Balticu projektiga vastu võtta. Eelnõu dokumentatsioonist ei nähtu, kas ja millistel juhtudel peaks valitsus enne Rail Balticu projektiga seotud otsuste vastuvõtmist või toimingute tegemist küsima Riigikogult heakskiitu.
Riigikontroll soovitab eeltoodust tulenevalt Riigikogul töötada täiendavalt välja riikidevahelise kokkuleppe rakendamise regulatsioon, mis kohustaks valitsust küsima riigikogu otsust enne riigikogult saadud volitusi ületavate lisakohustuste võtmist või nende planeerimist iga-aastases riigieelarve seaduses ning määraks kindlaks valitsuse kohustuse teavitada riigikogu regulaarselt ning kokkulepitud juhtudel erakorraliselt Rail Balticu projekti arendamise seisust.
Samuti soovitab riigikontroll lasta valitsusel esitada parlamendile analüüs ja tegevuskava juhuks, kui riigi kulutused Rail Balticu projektile suurenevad seoses EL-i kaasrahastuse määra vähenemise, ehituse maksumuse kallinemise või kavandatust erinevate Rail Balticu majandustulemustega.
Kui riigikogu Eesti, Leedu ja Läti valitsuse vahel sõlmitud leppe heaks kiidab ning Rail Balticu projektiga edasi minnakse, on riigikontroll valmis parlamendile pakkuma sõltumatut kõrvalvaadet projekti kulgemise kohta. Riigikontroll saab vahendada Eesti parlamendile vaadet ka Lätist ja Leedust, sest kogu Rail Balticu valmimise protsessi jälgivad kolme Balti riigi kõrgeimad auditiasutused ühiselt ning kavandamisel on ühisauditid. Soome ning Poola kõrgeim auditiasutus on avaldanud soovi olla kaasatud Balti riikide riigikontrollide koostööprojekti infovälja.
Riigikogu otsustab Eesti Vabariigi Valitsuse, Leedu Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimisega võtta Eesti riigile kohustuse ehitada 2025. aastaks Eesti territooriumile uus Euroopa rööpmelaiusega raudteeliin, kus rongid saavad liikuda kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis. Samasuguse lubaduse annavad oma riigi osas ka Läti ja Leedu.
Rail Balticu ehitus läheb hinnanguliselt maksma 5,79 miljardit eurot, millest Eestis paikneva raudteelõigu ehitamise kogumaksumus on esialgsete arvutuste kohaselt ligikaudu 1,35 miljardit. Seda peaks praeguste eelduste kohaselt kuni 85 prtosendi ehk 1,07 miljardi euro ulatuses rahastatama Euroopa Liidu toetusest ning Eesti riigil tuleks tasuda vähemalt 268 miljonit. Euroopa Liidu rahastusmäära vähenemisel ja/või ehituse maksumuse kallinemisel võivad riigi kulutused Rail Balticu väljaehitamiseks suureneda.
BNS