Reformierakonna käpardlikku valitsemist üritatakse üha enam põhjendada nii, nagu vanas jahimehejutus ebaõnnestunud karujahti: ajajad ajasid õigesti, kütid seisid vastas õigesti, ainult karu läks valesti.
Poliitoravate ebaõnnestumisi ei saa enam kuidagi varjata või olematuks teha, sestap on uus kaitsestrateegia selline, et süüdi on kas vääramatu jõud, seletamatud asjaolud või väikesed apsud statistikas.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutab Delfi Ärilehes: “Eurostati andmetel oli juunis Eesti elektri 129,6% hinnatõus Euroopa Liidu kiireim. Näiliselt selgitab kiiret hinnatõusu elektri samaaegne kallinemine Nord Pooli elektribörsil, ent kui võrrelda Eesti tarbijatele müüdud elektri hinna ajaloolist seost Nord Pooli hindadega, on Eesti elektri kallinemine seletamatult suur.”
Kommenteerib poliitikavaatleja Taivo Sepp: “Miks peaks Eestis teisiti olema kui teistes rohepöördega tegelevates riikides? Et teeme aga sama asja ja elekter jääb odavaks? See, mis täna elektrihinnaga toimub, on Reformierakonna valitsuste järjepideva töö tulem.
Pole vaja maalida ette üllatunud nägu, kui kalli elektri nimel on kõvasti vaeva nähtud. 10 aastat või enam tagasi hakati rääkima Põxitist. Paneme aga odavat elektrit tootvad elektrijaamad kinni, maksustame nad surnuks ja siis: näe, kus kurat, elekter läks kalliks. Kilplane ka imestas, et miks akendeta majas puudub valgus? Ja siis veel see elektribörs ja Elektrilevi, kes asus ehitama uut elektrivõrku tuulikute jaoks. Neid ka ei tohi unustada, aga see on seotud muidugi rohepöördega ja sakslaste teenimisega.”
Kolumnist Karl Olaf Rääk kommenteerib sama taustaga uudist, mille järgi riik olevat teinud vea ning pensionid ja üürihinnad on statistilise vea tõttu liiga kiiresti kasvanud.
“Reaalsuse vägistamine võtab järjest uljamaid pöördeid. Et siis riik tegi pisukese apsaka ja hinnad pole üldse nii palju tõusnud, kui näib. Et siis inimeste igakuine kulude kasv on illusioon? Raha on rahakotis palju rohkem alles kui rahvale tundub, nad ei oska seda lihtsalt märgata? Pensionärid ja üürihinnad on põhjendamatult paisunud?
Tsitaat artiklist: “ökonomist Kaspar Oja juhtis siis esimesena avalikult tähelepanu teravale vastuolule: kuigi elektri börsihind ja valitsuse toetusmeetmed oleksid pidanud tarbijate tegelikku kulu vaos hoidma, näitas riiklik statistika seletamatult kiiret elektrihinna tõusu.”
Ahsoo, jajah. Et Balti riikide röögatult kõrged elektrihinnad on illusioon. Valitsuse toetusmeetmete kohta võib tõesti öelda, et need olid surnult sündinud. Aga stabiilselt väga kõrge elektri hind on ju reaalsus! Reaalsus, mille tekitab seesama pahupidi elektribörs.
Aga nüüd, tundub, on inflatsiooninäitajad nii kõrgeks läinud, et otsitakse võimalusi numbrit väiksemana näidata. Ühtlasi, oh õnne, võimalus ka pensionite “liiga kiirele” tõusule pidurit tõmmata.
Oot-oot, miks on sealjuures “unustatud” kõrgemate riigiteenistujate jm. prominentide palganumber, mis on samuti inflatsiooniga seotud? Kui nende tõstmine päevakorras, siis on inflatsioon igati normis?
Ühesõnaga, valetamine muutus väljakannatamatuks juba mõnda aega tagasi. Mis tasemel see nüüd on, vajab omaette definitsiooni.”
Mis puutub Eesti Panka, siis selle institutsiooni võimutruud versioonid riigis toimuvast ja prognoosid muutuvad üha jaburamaks.
Uued Uudised