Eesti roheliste juht Züleyxa Izmailova väidab, et “ikka putinistid, mis muud. Eesti taandub kaabude survel itta”, mis on üks hale ja argumenteerimata rünnak rahvuskonservatiivide pihta.
Kõigepealt kordab Izmailova neidsamu absurdseid, kuid alati tõestuseta jäänud väiteid, nagu oleks “kaabudel” midagi ühist idanaabriga. Noor inimene võiks kord juba jõuda harituselt tasemele, kus saadakse aru, et “Putin vihkab geisid, nemad ka, seega on nad Putini agendid” argumendina ei päde.
Pigem on Izmailoval endal ehtputinlik minevik, kus temast sai võimu nimel Reidi tee kaitsjast Reidi tee ehitaja ehk enda puu külge aheldajast Tallinna abilinnapea.
Vikipeedia väidab, et “Züleyxa Izmailova ([züleihha][1]; perekonnanimi aserbaidžaanipäraselt İsmayılova, hüüdnimi Zuzu, /…/ Ta ema on eestlane, isa aser.”
Izmailova on päritolult kosmopoliit ja ideedelt globalist – siit ka talle soovitus viia oma võitlused kliima ja inimõiguste nimel üle rahvusvahelisele areenile. Eestis on mõlemaga lood korras, küll aga mitte tema isa kodumaal.
Miks ja kuidas seda teha? 2011. aastal esindasid Eurovisioonil Aserbaidžaani Eldar & Nigar lauluga “Running Scared”, laul võitis võistluse 221 punktiga. Inglise-Aserbaidžaani lauljanna Nigar Aydin qizi Jamal läks uuelt kodumaalt endist esindama – miks mitte Züleyxa?
Ajakiri Diplomaatia kirjutas aastate eest Aserbaidžaani kohta: “See Lõuna-Kaukaasia riik teenib tohutult palju enam Kaspia mere energiakandjate müügist ja transiidist kui kogu ülejäänud kaubaartiklite ja teenuste müügist kokku. Juba käesoleva kümnendi algul hakkasid paljud analüütikud nimetama Aserbaidžaani “petrodollaririigi” näiteks.”
Züleyxa Izmailova isa kodumaa ammutab tohutul hulgal fossiilseid kütuseid, aga siinsete roheliste liidrit see ei häiri, vaid ta norib Eestis, kus igal juhul minnakse rohepöördega kaasa, ehkki praeguse valitsuse puhul ei ühineta kliimahüsteeriaga. Izmailova aga võiks Nigar Jamali kombel oma isa kodumaad aidata ja natuke Bakuu naftaammutamisele tähelepanu pöörata.
Izmailova sõdib Eestis ka inimõiguste eest, samas kui Aserbaidžaanis oleks hädasti inimõiguslasi vaja. Kirjutab ju Euroopa Liit selle riigi kehvade inimõiguste kohta:
tagada, et mõlema poole ja eelkõige nende kodanike huvides oleks ELi ja Aserbaidžaani suhete süvendamise tingimuseks lähtumine ja kinnipidamine põhiväärtustest ja demokraatia põhimõtetest, õigusriigi põhimõtetest, heast valitsemistavast ning inimõiguste ja põhiõiguste, sh väljendus- ja ühinemisvabaduse, vähemuste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse austamine;
b) tuletada Aserbaidžaani ametivõimudele meelde idapartnerlust käsitlevas Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta soovituses väljendatud seisukohta, milles nõutakse, et Aserbaidžaan täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi ja nenditakse selgelt, et laiaulatuslikku lepingut ei sõlmita ühegi riigiga, kes ei austa ELi põhiväärtusi ja -õigusi, eelkõige seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste rakendamata jätmisega ning inimõiguste kaitsjate, valitsusväliste organisatsioonide, opositsiooniliikmete, advokaatide, ajakirjanike ja keskkonnaaktivistide ahistamise, hirmutamise ja tagakiusamisega; tagada, et enne mis tahes uue ELi ja Aserbaidžaani vahelise lepingu sõlmimist vabastatakse poliit- ja meelsusvangid, nagu Aserbaidžaani ametivõimud teada andsid; kindlustada, et uude lepingusse lisatakse spetsiaalne peatamismehhanism koos selgete sätetega õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamise kohta.
Lisaks ei maksa unustada sedagi, et viimases Karabahhi sõjas sõdisid Aserbaidžaani eest pühasõdalased – Mägi-Karabahhi lahingute lõppedes on kodumaale naasnud üle 900 Türgi-meelse Süüria võitleja, teatas täna Londonis baseeruv vabaühendus.
Seega oleks väga asjalik, kui Eestimaal sündinud, kuid aseri juurtega naine võitleks kliima ja inimõiguste ees seal, kus seda on tõesti vaja, ehk oma isa kodumaal, selle asemel, et Eestis pseudoprobleeme lahendada. Ehk näeb teda peagi hoopis Aserbaidžaani saatkonna ees nõudmas “vähemuste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse austamist” Lõuna-Kaukaasias.