Hiljutine uudis on, et Viking Line Ab otsustas registreerida praegu veel Eesti lipu all sõitva reisilaeva Viking XPRS Soome laevaregistris. Aga tsiteerides meie endist suurmeest – mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Need, kes on kursis Eesti merendusega, on sellist loosungit kuulnud juba viimased 6-7 aastat. Sama loosungit edastab ka Transpordiamet oma kodulehel, andes teada, et Eesti toetab laevandusettevõtete rahvusvahelist tegevust ja arengut spetsiaalse seaduste paketiga, tänu millele on laevaomanikel, laeva meeskonna ja laeva tehnilise juhtimise teenuse osutajatel võimalik saada soodsamaid maksutingimusi tonnaažikorra ja laevapere liikme erimaksurežiimi alusel. Ka 12.02.2019 teatas ERR, et ilmselt võtab Riigikogu varsti vastu seaduse, mille eesmärk on tuua seitsme aasta jooksul 300 kaubalaeva Eesti lipu alla. Meremeeste ametiühing ja laevaomanike liit ei uskunud ei siis ega usu senini, et see eesmärk täitub.
Asi sai alguse juba 1998 aastal.
8. oktoobril 1998 kogunesid Eesti Laevaomanike Liidu eestvõttel Eesti Merehariduskeskuse aulasse merendusalaste liitude, assotsiatsioonide, klubide ja ametiühingute juhid, et arutada ühiseid muresid. Ruudukujulise ümarlaua külgedel olid kohad 14 organisatsioonile. Kuna ka olin osaline nii mainitud ümarlaual kui ka enamustel järgmistel, siis julgen kinnitada, et allolev jutt pärineb kogetule ja informeeritusele.
Üheksakümnendatel avaldati Eestile suurt survet, sest Eesti on IMO (rahvusvaheline mereorganisatsioon) mustas nimekirjas. Räägiti Eestis puuduvatest mehanismidest, mis aitaks laevaomanikel hoida laevu Eesti lipu all. Just sellest päevast, 8-ndast oktoobrist 1998, algas võitlus Eesti kui laeva lipuriigi eest. Paraku olid ümalaudade teemad ja kogu arutelu tollastele riigijuhtidele ja valitsusele ebameeldiv ja tähtsusetu. Kolm erakonda, Isamaa, Eesti Reformierakond ja Mõõdukad (alates 07.02.2004 sotsiaaldemokraadid) moodustasid 25. märtsil 1999 uue valitsuse ning alates sellest kuupäevast hoogustus Eesti lipu all seilavate laevade arv kokku kuivamine fenomenaalse kiirusega. Ehk siis huvigruppid pressisid peale riigile riigile peale riigipoolsete meetmetemeetemete vajalikust, kuid kõik need avaldused läksid kurtidele kõrvadele.
Seisuga 1. juuli 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 tonni. Lisaks veel juurde üheksakümnendatel tekkinud uued väikefirmad oma laevadega ja alates ajast, kui valitsusse maandus Reformierakond, on Eesti merendus praktiliselt välja suretatud. Venelaste vanasõna on, et kui inimene on loll, siis on see kauaks. Vahepeal isegi tundus, et nn ,,kaua” saab ükskord ka otsa ja toimubki mingi ärkamine. Ilmselt oli selleks viimase kaubalaeva Kalana lahkumine Eesti lipu alt 2014. aastal, kuna just samal aastal moodustati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töögrupp, mis analüüsis Eesti merendussektori konkurentsivõime tõstmise vajadust ja võimalusi.
Arenguseire Keskus koostöös Rakendusuuringute Keskusega CentAR viis läbi uurimisprojekti „Rahvusvahelise laevanduse ja meremajanduse arenguseire aastani 2040“. Lühidalt öeldes oli uurimisobjekti eesmärk läbi mõelda, kuidas peab Eesti riik käituma, et kasvatada konkurentsivõimet kaubalaevade lipuriigina ja kaubavedude kasvu Eesti sadamates. Kaasatud liikmete arv oli muljetavaldav, ent laevaomanikest oli kaasatud ainult Amisco ja Hansa Shipping. Samas erinevaid advokaate, isehakanud eksperte ja ametite esindajaid oli kaasatud murdu. Nende seas muidugi Sven Sester, Anneli Akkerman, TS Laevad TTÜ, TÜ, Jüri Jaanson, sadamate esindajad ja miskipärast ka Jaanus Rahumägi ja paljud teised.
Kuid ilmselt on selles vene vanasõnas ikkagi midagi valesti, sest tänane päev tõestab ikkagi, et kui inimene on loll, siis igavesti.
Kõige mitmekülgsemat, servast serva juttu on selles teemas eelmise dekaadi jooksul ja varemgi rääkinud Sven Sester. “Laevanduse seadusepaketi vastuvõtmine on alles algus,” ütles Sven Sester juulil 2020. ,,Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks seitsme aastaga tulema Eesti lipu alla 360 kaubalaeva, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester.” Samas vestluses selgitab Sester, et 2016. aasta juunis vestles ta pikemalt sellel teemal merendusturbe spetsialisti (milline huvitav tiitel mehele, kes ei tea merendusest suurt midagi) Jaanus Rahumäega (Reformierakond).
Rahumägi oli kohe nii optimistlik, et lubas Eesti lipu alla tuua vähemalt 2000 ookeanilaeva ja Eesti eesmärk pidi olema pakkuda siin ultramoodsaid rahvusvahelisi laevaregistriteenuseid. Ka praegune rahandusminister väitis majanduskomisjoni pressiteates 12.11.2019: „Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et üks töökoht merel loob kolm töökohta maal. Nende eelnõude jõustumisega avame Eesti riigikassa seitsme aasta jooksul 90 miljonile eurole,“ lisas Akkerman. Prognooside kohaselt võiksid muudatused tuua 2025. aastaks Eesti lipu alla tuua mitusada suurt merelaeva. Millised prognoosid? Millised uuringud?
Aga tulles tagasi Sven Sesteri juurde, siis pärast jutuajamist Jaanus Rahumägiga helistas Sester oma sõnul rahandusministrina tolleaegsele majandus- ja taristuministrile Kristen Michalile ja edasine on juba ajalugu ning töögrupp saigi moodustatud. Eeltoodu elluviimist pandi koordineerima veeteede amet, kes kutsus kokku viis alatöögruppi, mis koosnesid laevandussektori ja ministeeriumite esindajatest. Sester kogenud poliitikuna muidugi ei maini, et 90-ndate lõpus ja 2000-ndatel oli ta vägagi vastu teemat üldse arutama, tuues põhjenduseks, et siis võivad ka põllumehed hakata nõudma erinevaid maksuvabastusi. Samuti teatas ta veel 2015. aastal tollase rahandusministrina, et ei toeta laevatöötajate 0-protsendilist tulumaksu ning sotsiaalmaksu vabastuse puhul märgib ta, et töögrupi analüüsis on keskendutud üksnes tööandja vaatenurgale ja tema kuludele.
Millest selline ebakõla ühe ja sama inimese jutus? Võrdlusena meenub 1. detsembril Delfi vahendusel avaldatud kindel Kaja Kallase nõue seada alampiiriks vähem kui 60 dollarit naftabarreli eest ning et ülemmäära kehtestamisele seisavad vastu vaid Poola ja Eesti, kes usuvad, et praegu välja pakutud 60-dollariline ülempiir barreli eest on liiga kõrge ega hakka Venemaa naftatulusid mõjutama. Järgmisel päeval, ehk 02. detsembril seevastu on Kaja Kallas endaga rahul, et suutis seada alampiiri 60 dollarit barreli eest.
Sõbrad – suled ei tee värvust paabulindu. Kui te ei suuda ausad olla, siis vähemalt tunnistage oma vigu. Olge ometigi kord ausad ja tunnistage, et tahtsite nii, aga läks naa.
Aga läheme edasi. Laevanduseelnõu läbis siiski riigikogus edukalt kolm lugemist ning suudeti teostada, et Eestis võeti 1. juulil 2020. aastal vastu laevanduse seaduste pakett, mis toetab laevandusettevõtete rahvusvahelist tegevust ja arengut. Laevaomanikel, laeva meeskonna ja laeva tehnilise juhtimise teenuse osutajatel peaks olema tänu seaduste paketile võimalik saada soodsamai maksutingimusi tonnaažikorra ja laevapere liikme erimaksurežiimi alusel. Seadusepaketi avaldamismärge on RT I, 28,02.2020, 2.
Varsti pärast laevanduse seadusepakett jõustustumist 1. juulil 2020 muutis MKM oma sisemist struktuuri ning 15. aprillil 2021 asus ametisse uus merenduse asekantsler, kelle ülesandeks jäi panustamine Eesti kui mereriigi rolli tähtsustamisse ja Eesti meremajanduse valdkonna konkurentsivõime tõusu ning projekti «Laevad Eesti lipu alla» arengusse. Uus asekansler ise oli muidugi tugeva merendustaustaga ülekantud tähenduses. Tal oli juba tüürimehe mingine kogemus ning samuti oli mingi aeg töötanud Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku juhina. Selgituseks võhikutele, et PPA laevastik koosneb 3 piirivalvekaatrist, ühest laevast ja mitmetest kummipaatidest ja jetidest. Tõsine laevastik, kas pole? Samuti oli ära mainitud, et uus asekantsler on teinud koostööd siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega merendusvaldkonnas (huvitav mis küsimuses ja kellega).
Sama aasta juuni teisel nädalal tuli ,,esmakordselt” kokku meremajanduse ümarlaud, mis toob ühe laua taha riigi, ettevõtjad, merendusalased ühendused ja merendusentusiastid, et töötada koos Eesti kui mereriigi tervikliku arengu suunas. Kas tundub plagiaatlik, võrreldes 90-ndatega? See, mida soovisid teostada vanad merenduskorufeed, kõlbab ainult siis kui Reformierakond samuti seda meelt on? Tundub, et nii oligi. Reformierakond suutis esmalt kogu merendusvaldkonna kaosesse viia, et siis hiljem see päästa.
Hiljuti loodud transpordiamet on senini optimistlik oma kodulehel, olles kindel järgmises: Eesti kui mereriigi eeliseks on soodne geograafiline asukoht Läänemere ääres, pikk merendusajalugu, kvaliteetne mereharidus ja koolitatud spetsialistid. Samuti on Eesti lipp Paris MoU (Pariisi memorandum) valges nimekirjas, mis näitab meie riigilipu all sõitvate laevade (laevade arv null) kõrget meresõiduohutuse taset ning reederite pühendumist selle tõhustamisele. No ei mõista mina, kuidas saab meie riigilipu all sõitvate laevade meresõiduohutuse taset olla kõrge, kui laevu ei ole ja kuidas saab reederite pühendumisest selle tõhustamisele, kui reedereid isegi pole arutelule kutsutud? Ilmselt peetakse reederite all silmas PPA-d, Viking-Line, Tallinki ja sõjaväe laevastikku oma viie laeva ja kahe kaatriga. Aga see ei ole ju kaubalaevastik. Kestvad kiiduavaldused, rõõmupisarad ja erutusvärinad olid pealtvaatajatel silmnähtavad ning jagatavate ordenite eskiisid juba tellitud, ent järjekorda, et tuua kaubalaevad Eesti lipu alla, ei tekkinud.
Kui enne 2020. aastat oli Eesti lipu all kaks laeva, jäämurdja Botnica ja punkerlaev Viimsi, siis tänaseks, kaks ja pool aastat pärast seaduspaketi jõustumist on tulnud Eesti lipu alla ka ka kolmas laev. Nimelt punkerlaev Ristna. Paraku ei ole mitte ükski neist konventsiaalne kaubalaev.
Ka Kalev Järvelill, laevaomanike liidu juhatuse liige, oli juba 2020 aastal kriitiline, kui ütles: “See on selline rahvusvaheline äri ja me ei saa vaadata ainult maksusoodustusi, tegemist on ka pankade küsimusega. Miks peaks pank näiteks olema nõus sellega, et Küproselt, kus kõik seadusandlus on paigas, tuuakse laevad Eesti lipu alla? Ma ei näe sellist hooba siin. Ja see 300 laeva, no ma ei tea, Saksa registris on natuke üle 700 laeva. See on lihtsustatud lähenemine.”
Ka Kaja Kallase ja Jüri Ratase poolt allkirjastatud valitsuse moodustamise kokkuleppes aastateks 2021–2023 on järgmine klausel ,,Toome laevad Eesti lipu alla ja koostame selle tagamiseks poliitiliste tervikmeetmete paketi”. Kas tõite või? Hästi – ma saan aru, et Jüri Ratas ei pruugi olla merendusega kursis, kuid Kaja Kallas, kes advokaadina spetsialiseerus Eesti ja Euroopa konkurentsiõigusele, kes sai 2011. aasta parlamendivalimistel isikumandaadiga Riigikogu liikmeks ja oli kolm aastat majanduskomisjoni esimees? Konkurentsiõiguse ekspert, nagu ta ise ennast nimetab, oli lisaks sellele 2002 kuni 2006 abielus ka minu kunagise töökaaslase, ühe Eesti tuntuima vanemehaaniku pojaga kes on hetkel Eesti Mereakadeemia direktor ja teadis väga hästi olukorda merenduses, olles ise tollal ise tegev tüürimehena kaubalaevadel.
Muide, eelpool mainitud ümarlaua liikmed on majandus- ja taristuminister, Eesti Laevaomanike Liit, Merendusnõukoda, Eesti Sadamate Liit, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Baltic Workboats, Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Väikesadamate Arenduskeskus, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, TalTech Mereakadeemia, Tallink, Eesti Merelootside Ühing, Eesti Laevajuhtide Liit, BLRT, Riigikogu merenduse toetusrühm, Riigikogu majanduskomisjon, EAS, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja, Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna eest vastutav asekantsler, meremajanduse asekantsler, MKM-i meremajanduse osakonna juhataja, Transpordiameti peadirektor, Transpordiameti merenduse- ja veeteede teenistuse direktor ja mitte ühtegi kaubalaevade laevaomanikku.
Ehk siis jälle üks teema Reformierakonna tegemistes, kus lehvisid loosungid ja jagati ordeneid ja tulemus- NULL. Sõbrad reformikad – Te olete sarilaenajad. Millal laenatu tagasi maksate?
Roland Mere
EKRE kandidaat Riigikogu valimistel 2023 Saare-, Lääne- ja Hiiumaal