Parempoolse valitsuse saanud Rootsis hakkavad asjad paremuse poole kiskuma. Alljärgnev AFP uudis ei kajasta täielikku olukorda: näiteks pole selles fakti, et Rootsis on kasvanud kohtuasjade hulk, milles hormoonravi saanud neiud kahetsevad soomuutmist ja süüdistavad riiki selles, et neid ei hoiatatud piisavalt ette riskide eest; puudub ka info, et paljud tüdrukud on pandud sugu vahetama kaudse propagandaga, mille järgi on meestena või sootutena (mitte naisena) lihtsam elus läbi lüüa.
Esimese maailma riigina soovahetamise legaliseerinud Rootsi on hakanud piirama selleks vajalikku hormoonravi alaealistele.
Diagnooside arv üha kasvab ja meedikud seisavad dilemma ees, kas riskida jätta soodüsfooria alla kannatavad noored ravita.
Rootsi otsustas 2022. aasta veebruaris peatada hormoonteraapia alaealistele, vähesed erandid välja arvatud. Detsembris otsustas riiklik tervise- ja heaolukomisjon, et sugu vahetada soovivate teismeliste tüdrukute mastektoomiat ehk rindade eemaldamist tuleb jätta teadusprojektide konteksti.
“Ebakindlus teadmistes nõuab ettevaatust,” ütles komisjoni esimees Thomas Linden toona.
Komisjoni andmetel diagnoositi Rootsis aastatel 1998-2021 soodüsfooria umbes 8900 inimesel. Neist 820 korda 2021. aastal. Juhtumid on sagenenud eeskätt 13-17-aastastel naisena sündinud noortel, 2008. aastaga võrreldes on soodüsfooria juhtumite arv selles rühmas suurenenud 1500 protsenti.
“See oli meestega seotud nähtus, aga nüüdseks on tekkinud tugev naissoo üleesindatus,” ütles Göteborgi Sahlgrenska ülikooli haigla psühhiaater Mikael Landén, kelle uuringutele tugines tervisekomisjon oma otsuste langetamisel. “Sallivus on Rootsis kõrge juba vähemalt viimased 25 aastat, nii et selles ei tohiks midagi muutunud olla,” ütles ta ja lisas, et ei oska nähtust seletada.
Landéni sõnul on diagnoositavatel sageli soodüsfooria kõrval teisi diagnoose nagu tähelepanu- ja toitumushäired või autism.
2021. aasta mais, enne kui Rootsi võimud sookorrigeerimise hormoonravi piirasid, otsustas Stockholmi Karolinska haigla jätkata seda ravi ainult teadusprojektide raames.
Sama probleemiga seisavad silmitsi teisedki riigid. Soome langetas samasuguse otsuse 2020. aastal, Prantsusmaa soovitas noorte hormoonraviga äärmiselt ettevaatlik olla.
Rootsi otsus on märkimisväärne muu hulgas sellepärast, et ta seadustas 1972. aastal esimese riigina soomuutmise ja pani aluse sellele, et sookorrigeerimise operatsioone hakkas rahastama üldine tervishoiusüsteem.
Paljud spetsialistid leiavad samas, et massilise neidude soovahetuse taga pole mitte “enda tundmine vales kehas”, vaid üldine identiteetide hägustamine (kümned erinevad soovariandid), kus noored ei tea enam, kes nad on, leiavad endale enda arvates “õige” identiteedi ning lõikavad noorusele omaselt ennast kõigest varasemast pöördumatult lahti. (AFP-BNS-UU)