Uued Uudised

Rootsi suleb poliitkorrektselt silmad ja peidab pea liiva alla: kuritegevusel polevat sisserändega mingit pistmist

A car set on fire burns, following riots in the Stockholm suburb of Kista late May 21, 2013, in this picture provided by Scanpix. Sweden's capital has been hit by some of its worst riots in years after youths scorched dozens of cars, attacked a police station and threw stones at rescue services in its poor immigrant suburbs for a third night running. REUTERS/Fredrik Sandberg/Scanpix (SWEDEN - Tags: CIVIL UNREST POLITICS) ATTENTION EDITORS - THIS IMAGE HAS BEEN SUPPLIED BY A THIRD PARTY. IT IS DISTRIBUTED, EXACTLY AS RECEIVED BY REUTERS, AS A SERVICE TO CLIENTS. SWEDEN OUT. NO COMMERCIAL OR EDITORIAL SALES IN SWEDEN. NO COMMERCIAL SALES

Rootsi vasakpoolne peaminister Stefan Löfveni sõnul ei ole kasvaval kuritegevusel Rootsis mingit seost massilise migratsiooniga.

Löfven ütles nädalavahetusel teleintervjuus, et massiliseks muutunud kriminaalsete gruppide omavahelised arveteõiendamised – mille osas ta tunnistas, et valitsus ei osanud sellist asja ette näha – on küll reaalne probleem, kuid mitte päris nii, nagu seda on esitletud.

Nyheter Idag kirjutab, et saatejuhi küsimuse peale, kas kasvaval vägivallal ja kuritegevusel ei ole peaministri arvates mingit seost riiki saabunud arvukate immigrantidega, vastas Löfven kõhklemata, et nii see kindlasti ei ole ja et põhjuseks on hoopis vaesus ja tööpuudus.

„Meil on segregatsioon, sest neis piirkondades on madal tööhõive ja liiga suur tööpuudus. Kuid olukord ei sõltu sellest, kes seal elavad. Kui panna Rootsis sündinud inimesed elama samadesse tingimustesse, siis oleks tulemus ka sama,“ väitis Löfven.

Sotsiaaldemokraadist peaminister nimetas lausa, et Rootsis valitseksid samasugused probleemid ka ilma 2015. aasta migratsioonikriisita. „Majanduslike erinevuste tõttu oleks sotsiaalne ebaõiglus olnud samasugune,“ ütles ta.

Kriminaalsete gruppide vägivald on muutunud Rootsis väga suureks probleemiks. Pea iga päev toimub mõni intsident, viimase aasta jooksul on toimunud ligi 100 pommiplahvatust. Taani otsustas sel põhjusel isegi taastada piirikontrolli Rootsiga.

Septembris viis ajaleht Sydsvenskan läbi küsitluse, millest selgus, et suur osa Malmös toimunud tulistamiste kahtlusaluseid on sisserändaja taustaga.

Sarnane küsitlus näitas ka, et 2018. aastal Rootsis toime pandud vägistamiste puhul oli 85% tegijatest mitte-rootslased.

Allikad: Voice of Europe, Nyheter Idag

Exit mobile version