Malmö elanikkond kasvab rekordilise kiirusega, kuid rootslaste arv ei kasva. Rahvaarv kasvab sisserände ja migrantide kõrge sündimuse tõttu.
Sündimus Malmös tõuseb. Enamik lapsi sünnib peredes, kus mõlemad vanemad on sündinud välismaal ja teisena sellistes peredes, kus üks vanematest on sündinud välismaal. Seejuures statistika ei näita, kui suur osa neist Rootsis sündinud vanematest on migratsioonitaustaga.
Koos sünnitab see rühm 58 protsenti Malmö lastest. Lisaks saabub linna pidevalt suur hulk sisserändajaid välismaalt ja migratsioonitaustaga inimesi teistest Rootsi omavalitsustest.
Juba 2015. aastal sai Malmöst demograafilise struktuuri tõttu esimene mitte-rootslaste linn Rootsis. Sellest ajast alates on migratsioonitaustaga inimeste arv igal aastal kasvanud. Aastaks 2020 oli koguni 56 protsenti linna elanikkonnast kas esimese põlvkonna või teise põlvkonna migrandid, kellel oli vähemalt üks välismaal sündinud vanem. Protsent on taas tõusnud mõne protsendipunkti võrra ja rootslased on üha väiksem vähemus.
Malmö ümberkujundamine võõraste linnaks on ka majanduslik näide sellest, kas liberaalne sisserändepoliitika toob pikas perspektiivis kahju kogu Rootsile.
Linna sisserändajate töötus ja sõltuvus sotsiaaltoetustest on Malmöle nii suur koorem, et linn on juba pikka aega pankrotis. Asjaolu, et laekub vähe maksuraha ja tuleb maksta palju toetusi, tähendab, et linna eelarve jääb aastas 25 protsendiga miinusesse.
Selle miinuse maksab riik igal aastal kinni omavalitsuste vahelise võrdsustamissüsteemi kaudu, mis pärineb ajast, mil omavalitsuste vahel valitses teatav tasakaal. Täna lähevad samadel põhjustel nagu Malmö peaaegu kõik Rootsi omavalitsused peale Stockholmi miinusesse ja saavad tuge rahandusministeeriumi eraldustest.
Malmö kriis levib peagi üle kogu Rootsi.
Demograafiline areng, milles Malmö on esirinnas, toimub praktiliselt kogu riigis. Keegi ei tea tegelikult, kuidas Rootsi suudab majanduslikult ellu jääda, kui rootslased saavad oma riigis vähemuseks – arvesse tuleb võtta ka kultuuri ja väärtusega seotud väljakutseid.
Prognooside kohaselt võib murrang, kui Rootsis pole rootslased enam demograafiliselt enamus, aset leida juba aastal 2065. Selle aasta on määratlenud näiteks Aalto ülikooli arst ja dotsent Kyösti Tarvainen süsteemianalüüsis, mis avaldati Folkbladetis käesoleva aasta aprillis.
See areng teeb muidugi paljudele muret, sest islam on erinevalt kristlusest tagasi lükanud reformatsiooni ja kohanemise demokraatiaga ning liberaalsete väärtustega, mis moodustavad lääne ühiskondade nurgakivi.
Allikas: MV Lehti