Ameerika Ühendriikide riigisekretär Marco Rubio hoiatas 7. oktoobril Ateenas peetud kõnes lääneriike kängumise eest ja osutas, et selle vastu aitavad konservatiivsed väärtused, oma rahva ning lääne tsivilisatsiooni esikohale seadmine.
Ateena Akropoli taustal, Pnyxi künkal, mis on väidetavalt maailma esimese parlamendi asukoht, peetud kõnes rääkis Rubio, kuidas lääs sai alguse iidsest Kreekast, kasvas läbi Rooma ja kristluse maailma kõige enam mõjutanud tsivilisatsiooniks, mille saavutuste hulka kuulub Ameerika Ühendriikide asutamine.
Kuid kaasajal lääs taganeb: lääneriigid häbenevad esivanemate saavutusi, kodumaaarmastust peetakse häbiväärseks, piirid avati suurele asendamisele, tööstus viidi teise ja kolmandasse maailma riikidesse, sõjaväed on jäetud laokile ning riikide iseseisvus allutatakse üha suuremal määral rahvusvaheliste institutsioonide bürokraatiatele, vahendab Breitbart.
Riigisekretäri kõne keskmes oli Vana-Kreeka thumose käsitlus. Thumos kujutab püüdluste, julguse ja oma saavutuste üle uhke olemise vaimu, mis aitab tsivilisatsioonidel mitte ainult ellu jääda, vaid lisaks puhkeda õitsele.
“Thumos, nagu seda nimetasid iidsed kreeklased – mis tähendab kiretuld, jõudu, julgust ja uhkust – on suure tsivilisatsiooni süda. Mis juhtub ilma selleta? Ilma thumoseta kaotavad rahvad tahtmise võidelda, soovi püüelda suuremate eesmärkide poole ja elutahte,” rääkis Rubio.
Tema sõnul puudub suuremal osal läänest just osutatud omadus, lääne inimesed pigem häbenevad kui tunnevad uhkust oma tsivilisatsiooni saavutuste üle, mis muutsid selle maailma suursugusemaks tsivilisatsiooniks.
“Aja jooksul hakati läänes tundma häbi saavutuste pärast, mis muutsid selle erakordseks. Tunti häbi põhjusel, et lääne inimeste saavutused eristasid neid muust maailmast. Lääne jõukusest sai mingil põhjusel süütunde allikas,” jätkas Rubio.
Riigisekretäri hinnangul järgnes enesekindluse kadumisele lääne rahvaste endateadmuse ja pärandi eitamine: “rahvuslusest” sai räpane sõna, monumendid kisti maha, lääne ajalugu mõisteti hukka ja lapsi õpetati tundma häbi riikide pärast, mille nad pärivad.
“Niisuguste arengute järelmid ei piirdu ainult kultuuriga. Selliste arengute tõttu avasid lääneriigid oma piirid ja viisid tööstuse välisriikidesse. Sõjavägedel lubati känguda ja kõduneda.”
Lääne taganemisega kaasnes riikide suveräänsuse vähenemine, kuna lääne valitsused andsid üha suuremal määral otsustusõiguse ära “üleilmsetele bürokraatiatele, mida neil pole võimalik kontrollida”.
Lääne enesekindluse kadumise tulemuseks oli vaakum, mille täitsid lääne vaenlased, kelle nõudmised järjest kasvasid, kes muutusid järjest rikkamaks ja jõulisemaks.
Rubio hinnangul asub lääs hetkel ristteel ja selle järgmise kümnendi otsused kujundavad eesootavat sajandit.
“Kurss, mille lääneriigid üheskoos võtavad, määrab ära, kas lääs säilitab oma koha maailma tipus või lepib kängumise, pärisorjuse ja allakäigu tulevikuga. Kui kohe tegudele ei asuta, jäädakse tegutsemisvabadusest üldse ilma.”
Rubio kinnitusel on Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpi valitsus otsuse langetanud ja “Ameerika Ühendriigid esimesena” tegevuskavaga astuti vastu avatud piiride, tööstuse välisriikidesse viimise, sõjaväe nõrgestamise ja iseseisvusest loobumise allakäigule.
“President Trumpi valitsuse ajal langetasid Ameerika Ühendriigid otsuse ja püüeldakse midagi häbenemata võimsa riigi poole: taastatakse kontroll eluliselt tähtsate tarneahelate üle, tööstus tuuakse tagasi kodumaale, ehitatakse taas üles riigikaitse võimekus, võideldakse esikoha eest tehnoloogia- ja tulevikutööstuste valdkondades.”
Niisugused eesmärgid tähendavad Rubio sõnul enda kehtestamist kõrgtehnoloogia-, tehisaru-, maavarade-, tarkvara-, energia- ja relvatööstuses. Mille keskmes on Ühendriikide tehased ja suureks osaks ilmaruumi hõlvamine.
Riigisekretäri sõnul pöördutakse tagasi lääne riigikunsti klassikaliste juurte juurde: diplomaatiat ja taktitunnet toetab sõjaline jõud. Viimase puhul moel, et vaenlase jaoks paistab selle vajadusel kasutamine usutavana.
“Niisugune on klassikaline arusaamine poliitikast ja riigikunstist, milleni Trumpi valitsus üritab taas jõuda. Ja selle juures pole eesmärgiks mitte ainult Ühendriikide, vaid kogu lääne tsivilisatsiooni ülevuse taastamine,” selgitas Rubio.
Rubio utsitas Euroopat samal moel oma kohta maailmas taastama ja tundis rõõmu, et niisuguseid arenguid on juba märgata.
“Ühendriikide valitsus usub, et Euroopa on ärkamas pikast [nõiduse]unest ja süütab taas leegi, mis siin aastatuhanded tagasi süüdati.”
Riigisekretär nimetas Kreekat selle energia-, sisserände- ja kaitsepoliitikate tõttu Ühendriikide “liitlase eeskujuks” ja avaldas lootust, et ülejäänud Euroopa järgib Kreeka eeskuju.
Rubio kinnitusel ei tähenda Ühendriikide poolne riikide suveräänsuse rõhutamine atlandiülese liidu lagunemist. Tema sõnul on hoopis iseseisvate riikide ja rahvaste liit, mida seovad ühised huvid, palju jõulisem.
“Kuigi kired võivad olla aeg-ajalt rikkunud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa läbisaamist, siis ometigi ei tohi lubada sellistel asjadel suhteid katkestada. Üheskoos tuleb Ühendriikidel ja Euroopa riikidel moodustada liit, mis suudab seista vastu ajastu väljakutsetele.”
Selle juures riigisekretär rõhutas, et iga riik peab seisma eelkõige enda huvide eest ja hülgama moeka arusaamise, mida ta kirjeldas kui “valgustatud välispoliitikat, mis kujutab üleilmse kogukonna pidamist oma inimestest tähtsamaks”.
Vanad kreeklased said tema sõnul aru, et ustavuses oma rahvale pole midagi isekat ja valet, nagu ka pole midagi pahasti esimusega kaitsta eelkõige enda huvisid.
Üheks Rubio kõne kõige teravamaks tähelepanekuks oli tsivilisatsiooniline lõhe, mille ühel poolel asub kangelane, kes on pigem valmis tooma ohvriks enda elu kui reetma usu, maa või põhimõtted ja teisel Iraani ajatollade režiimi surmakultus.
“Isegi täna on võimalik näha, kuidas Iraani äärmuslastest mullade surmakultuses ülistatakse rahvuskangelastena laps-enesetaputerroriste ja kujutatakse märterlust eesmärgina iseeneses.”
Rubio sõnul on lääne ja islamistliku tsivilisatsiooni vaheks, et esimeses on ülimaks ideaaliks austus elu vastu ja teises ülistatakse surma ennast.
“Lääne kangelased võivad olla valmis surema oma eesmärgi nimel, kuid lääne kangelased ei ülista surma. Läänes väärtustatakse elu ja see on põhjus, miks avaldatakse austust kangelastele, kes on pigem valmis ohverdama oma elu kui reetma põhimõtted.”
“Inimestele, kes ehitasid Partheoni, järgnesid Euroopa kristluse arhitektid, kes püstitasid Milano, Kölni ja Firenze katedraalid. Vana-Kreeka skulptorite täisuliku inimvormi pürgimused leidsid uue väljenduse Michelangelos. Kreeka filosoofide universumi koetise otsingud päris Copernicus ja tema järel Galileo, Kepler ja Newton.
Janust uute teadmiste järele sai alguse Magellani esimene ümbermaailmareis, Columbuse Ameerikate avastamine ja lõpuks Apollo 11 reis Kuule. Need samad iseloomuomadused, tänu millele Alexander Suur vallutas kogu teadaoleva maailma, väljendusid taas Caesaris, siis Karl Suures ja Cortesis,” jätkas riigisekretär.
Samuti kordas Rubio käesoleva aasta veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil esitatud suure asendamise teemalisi seisukohti, mille tõttu ähvadab lääne tsivilisasiooni “kustutamise” oht.
Ta lisas, et tänastele väljakutsetele vastu seismiseks peab lääs esmalt leidma endas taas üles tsivilisatsioonilise enesekindluse, tänu millele rajati selle suureks muutnud institutsioonid.
“[Ühendriikidel ja Euroopal] koos tuleb selline vaim taas üles otsida. Lääs on murdepunktis. See pole ainult Ameerika Ühendriikide murdepunkt, vaid pöördepunkt kogu lääne tsivilisatsioonile.”
Rubio sõnul pole lääne tsivilisatsiooni ähvardavad ohud täna enam ainult teoreetilised. Rahvusvaheliste institutsioonidega ei kadunud mitte kuhugi riikide huvid. Sõjad ei kadunud, kuna lääs eelistas rahu. Teised võimud jätkasid relvastumist ja hõlvasid uusi territooriume, ressursse, tehnoloogiaid, turgusid ning kasvatasid mõju.
“Täna käivad maailmas taas sõjad. Suured võimud võistlevad jälle omavahel. [Riigid on] jätkuvalt haavatavad, vägivaldsed, levib terrorism, tekkinud on taas terve ohtude ja rünnakute universum,” osutas Rubio.
Riigisekretäri sõnul tuleb lääne institutsioonid ja liidud taas nende õige ning algse eesmärgi ümber üles ehitada, Seda viisil, mis ei kaota ära riikide iseseisvust, kuid aitab seista vastu ühistele ohtudele.
Kõne lõpuosas rõhutas Rubio veelkord, et läänel aitab jalule tõusta uhkuse tundmine oma tsivilisatsiooni pärandi üle, mitte selle häbenemine ja selle pärast vabandamine.
“Lääne tsivilisatsiooni lugu on ülevaim, mida inimkond on eales tundnud. See algas siin [Vanas-Kreekas], esimeste lääne meeste ja naistega.”
“Neid inimesi tundma õppides suudab lääs taasavastada voorused, julguse ja tugevuse, mis aitavad seista vastu tänastele ohtudele,” lõpetas Rubio oma kõne.
Uued Uudised