Oleme siin agressori väikese, kuid sõjaka naabrina igatpidi hädas. Kui kogu aeg on räägitud, et Ukraina peab võitma, muidu oleme järgmised, siis nüüd on hoopis vastupidi – me oleme järgmised ka seetõttu, et Ukraina on selles pikale veninud sõjas väidetavalt mõningast edu saavutanud.
Nimelt käivad juba pikemat aega spekulatsioonid selle kohta, et Ukrainas hätta jäänud Putin võib asuda NATO-t testima. Ja kus mujal ikka, kui Balti riikides. Nõnda on tekkinud paradoksaalne olukord, et meie abistame kõigest väest Ukrainat ja jääme ise löögi alla. Kuigi see juhtuks ilmselt siiski ka vastupidises olukorras.
USA viimaste luurehinnangute kohaselt võib Ukraina vallutamisel hätta jäänud Venemaa režiimi juht Vladimir Putin lähiaastatel testida NATO otsusekindlust piiratud rünnakuga mõne alliansi liikmesriigi vastu. Võimalike stsenaariumidena nähakse nii küberrünnakuid kui ka väikese ulatusega maismaasissetungi, kirjutas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ).
Seni on Ameerika Ühendriigid leidnud, et Putin ei provotseeri NATO-t nii kaua, kuni sõda Ukrainas kestab. USA luureametnike sõnul muutus see hinnang aga tänavu, kuna Putin on Ukrainas üha suurema surve all ning vajab oma positsioonide kindlustamiseks mingitki võitu. Ukraina droonirünnakud põhjustavad üha suuremat kahju nii Venemaa armeele kui ka naftatööstusele, samal ajal kui Vene väed saavutavad rindel ainult väikeseid edusamme suurte kaotuste hinnaga, kirjeldas WSJ konteksti neljapäeva õhtul avaldatud artiklis.
Samal ajal on Ameerika Ühendriikidel tekkinud puudujääk mitmest olulisest relvasüsteemist ja laskemoonast, mida oleks vaja võimalikus tulevases konfliktis Venemaa või Hiinaga. USA relvavarusid on märkimisväärselt vähendanud nii Ukrainale antud abi kui ka konflikt Iraaniga.
Teatavasti on USA viinud Eestist välja ka oma liitlassõdurid.
Aga kui Eesti valitsejaid, sõjaprintse ja -printsesse uskuda, siis ei tohiks paanikaks põhjust olla, sest me hävitame vaenlase juba nende koduõuel.