Saksa ühiskonnakriitiline ajaleht Tageszeitung (TAZ) kirjutab enda neljapäevases väljaandes, et lisaks ülimadalale populaarsusele saadab Eesti peaministriks pürgivat Kristen Michalit ka Kaja Kallase problemaatiline pärand, liiatigi on riigi riigieelarve oma hüppeliselt suurenenud kaitsekulutuste juures vägagi pingeliseks muutunud.
TAZ peatub oma artiklis lühidalt kümnenditagusel Reformierakonna kilekotiskandaalil, mil Michal oli justiitsminister. Probleem seisnes toona rahapesus ja erakondade ebaseaduslikus rahastamises – karistatavaks osutunud kahtlastes tegevustes, milles väidetavalt osales ka Michal. Michal astus toona küll tagasi, ent tõendite puudumise tõttu loobuti 2015. aastal süüdistustest.
Paljudel eestimaalastel on TAZ-i hinnangul aga rahastamisskandaal senini selgelt meeles. Väljaanne märgib, et Kantar Emori värske uuringu järgi usaldab Michalit vaid 7 protsenti vastanutest.
Ometi ei hävitanud rahastamisskandaal Michali karjääri. Aastatel 2015–2016 juhtis ta MKM-i ning alates eelmise aasta maist on ta kliimaminister. TAZ märgib, et Michalil tuli kliimaministeerium nullist üles ehitada.
Michal võib peaministrina püüda küll oma asja ajada, kuid see ei kujune TAZ-i hinnangul ilmselt lihtsaks, kuna murekohti on mitmeid. Nii näiteks nõuab Eesti julgeolek koos Ukrainale kavandatava abiga kaitsekulutuste suurendamist, mis moodustavad juba niigi 3,43 protsenti SKP-st. Selle kõige rahastamine tähendaks kõigile ajutist sõjamaksu. Teisalt on Eesti riigieelarve miinuses. Michal on juba üritanud veenda enda kaasmaalasi kokku hoidma, kuid see soovitus pole erilist poolehoidu võitnud.
Michal ei pruugi häälestuda ka president Alar Karisega, kes soovib tulevikus rohkem sisepoliitikasse sekkuda. Juba keelduski Karis sõidukimaksu seadust välja kuulutamast, kuna see rikkus väidetavalt põhiseadust, kirjutab TAZ. (BNS)