Saksamaa kantsler Friedrich Merz nõuab Euroopa Liidu liiduvabariikidelt 2027. aastaks Ukrainale 45 miljardit eurot lisaraha. Kui liiduvabariigid seda ei leia, lubab ta blokeerida Liidu eelarve.
Euroopa Liidu ülemnõukogu esimehele Antonio Costale saadetud kirjas väitis Merz: “Ukraina toetamine on osa jagamatust Euroopa julgeolekust,” vahendab Euronews.
Liidu võimukoridorides käib rabelemine järgmise pikaajalise eelarve vastuvõtmise küsimustes. Kokkuleppele üritatakse jõuda käesoleval aastal, kuna järgmisel aastal suurtes liiduvabariikides toimuvad valimised võivad selle Euroopa Liidu ÜLemnõukogu Presiidiumi (Komisjoni) poolt ette nähtud esimusi märkimisväärselt muuta.
Samal ajal arvab Ukraina valitsus, et selle järgmise aasta eelarves haigutab 70 miljardi euro suurune auk. Liit on lubanud summast katta kaks kolmandikku ehk leida selle tarbeks 45 miljardit eurot. Kus kohast see raha võtta, tuleb Komisjonil ja liiduvabariikidel alles välja mõelda.
“Meie kõigi [liiduvabariikide] kollektiivne pühendumine, ilma eranditeta, oleks selle küsimuse õiglase lahendamise eelduseks ja konkreetsemalt vajalik edasiste arutelude pidamiseks selle rahaliste mõjurite teemal,” kirjutas Merz Costale.
Liidu poolt Venemaaga sõja pidamiseks võetud 90 miljardi euroses laenus ei osale Ungari, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik. Selline kokkulepe oli laenu võtmise eelduseks. Merz nõuab, et need riigid osaleksid edaspidi laenu intresside tagasimaksmisel. Laenu võtmise aegses arvutuses jäid igaaastased intressid kolme miljardi euro piiresse, kuid tänaseks on need märkimisväärselt suuremad.
Lisaks nõuab kantsler, et Liit kannaks hoolt Ukraina eest peale 2027. aastat, milles samuti osaleksid kõik liiduvabariigid.
Ühe 45 miljardi euro suuruse Ukraina lisaraha allikana nähakse laenu. Lisaks kolmele mainitud riigile teatas Bulgaaria, et riik ei kavatse selles osaleda.
90 miljardi eurose laenu haldamise muudab põnevamakas asjaolu, et selle põhiosa peaks tagasi makstama Venemaa poolt sõja lõppedes Ukrainale makstavatest reparatsioonidest.
Mertz nõuab Ukraina rahaküsimuse “koorma” õiglast lahendamist kiirkorras ning teema lisati käesoleval nädalal Dublinis toimuva Liidu ülemnõukogu mitteametliku istungi päevakorda.
Merzi soovi siduda sõda Venemaaga Liidu eelarvega toetavad lisaks netomaksjad Taani, Soome, Holland ja Rootsi.
Ukraina raha ja Liidu eelarve sidumise vastu on avalikult Poola, mille esindajad peavad osutatud küsimusi “põhimõtteliselt eraldiseisvateks” ja mille sidumine muudab niigi keerulistel Liidu eelarvekõnelustel kokkuleppe saavutamise veelgi raskemaks.
Slovakkia peaminister Robert Fico hoiatab, et Venemaa sõja sidumine Liidu eelarvega on “väga ohtlik”.
Korporatistliku süvariigi mõttekoja CSIS 2026. aasta juulis avaldatud uuringu alusel võib järeldada, et liiduvabariikide otsusel minna 2022. aastal koos Ameerika Ühendriikidega Venemaa vastu sõtta on nii Liidu kui liiduvabariikide jaoks katastroofilised järelmid. Mida võimendavad Liidu kliimakommunism ja käsumajandus.
Uued Uudised