Detsembri ja jaanuari tugevad vihmasajud on toonud Saksamaal kaasa üleujutused ja surma on saanud üle kümne inimese. Jõgede üle kallaste tõusmise tagajärjel on evakueeritud kodudest inimesi ja hukka on läinud hulk põllusaaki. Ametlike raportite kohaselt võib nii suurte üleujutuste taga olla jõetammide kehv majandamine.
Saksamaa ja Austria meedias on hakatud arutlema selle üle, kas ametiasutused on ehk teinud tammide osas valesid otsuseid, lähtudes põuailmaga hirmutavatest kliimapaanika stsenaariumidest. Näiteks kirjutab Bild, et tammide praeguse olukorra võib olla põhjustanud tammide vale majandamine. „Kas on ametnikud muutnud üleujutused hullemaks, suures hirmus põuaste suvede ees?“ küsib leht.
Kõige rohkem on üleujutused räsinud Alam-Saksi liidumaad loode Saksamaal. Lõppenud aasta detsembris sadas seal 166 mm vihma, mis on suurim kogus mõõtmiste algusest 1881. aastal ja kaks korda rohkem detsembri tavapärasest. Tamme on püütud kindlustada liivakottidega, kuna mitmed neist ähvardavad puruneda.
Tammid on ehitatud väga mitme eesmärgiga, näiteks et hoida kontrolli all talviseid üleujutusi ja tagada veereservid suveks, aga tihtipeale aitavad tammid kaasa ka hüdroelektri tootmisele. Paari väga kuiva suve järel koostasid ametnikud uue viisaastaku plaani, millega suurendati veehoidlate veevarusid, et tagada vesi suveks. See aga tähendab, et vihmase suve järel on tammid juba enne talve vett täis.
Ehkki 2023 osutus vihmaseks aastaks, ei soovinud tammide eest vastutavad ametnikud olemasolevat plaani muuta. Bildi andmetel olevat kaks ametnikku kirjutanud novembri lõpus, et vihmane 2023. aasta ei tohiks tekitada ekslikult turvatunnet. „Kliimamuutused on ilmsed ja tulevikus hakkab üha rohkem esinema pikki põuaperioode.“
Üks tamm, mida ähvardab purunemisoht, on Hesseni liidumaal asuv Edelsee tamm. Viimastel päevadel on sealt tulnud pumbata välja suurtes kogustes vett ja Hesseni liidumaa ringhäälingu andmeil (NDR) on veekogus vihmavee juurdevoolust kümme korda suurem. Veetase tõusis juba kõrgeima 3. hoiatustasemeni. 22. detsembri seisuga olid kõik tammid 88% ulatuses veega täidetud, mitmed on aga juba ületanud 100% piiri, nagu Harzi mäestikus asuv Okeltalsperre. Aasta tagasi oli tammide täituvus 42%.
Allikas: The European Conservative