Saksamaal vapustas avalikkust järjekordne vägivallategu, mis pandi seekord toime rongis, kus põhja-aafriklase välimusega mees ründas julmalt 57-aastast naissoost kontrolöri, kes soovis kontrollida mehe sõidupiletit. Politsei sõnul lõi, peksis ja kägistas mees naist ning lõpuks urineeris tema peale. Naine sai raskeid vigastusi.
Tegemist ei ole juba ammu mingi üksikjuhtumiga ja sarnaseid uudiseid jõuab avalikkuseni üha sagedamini nii Saksamaalt, kui ka teistest avatud piiride poliitikat soosinud Lääne-Euroopa riikidest.
Ametliku statistika kohaselt on näiteks vägistamiste arv Saksamaal 2015. aastast alates järsult suurenenud (vt allolevat tabelit). Statistika kajastab ainult politseini jõudnud juhtumite arvu.
Nordrhein-Westfaleni liidumaa siseministeeriumi andmetel panevad liidumaa elanikkonnast 14,8% moodustavad välismaalased ja migrandid toime pea poole politseini jõudvatest grupivägistamistest. Ka üleriigiliselt on pilt enam-vähem sama. Saksamaa föderaalkriminaalpolitsei BKA andmetel panevad migrandid, kes moodustavad 13,7% elanikkonnast, toime üle poolte vägistamistest. Sarnane on statistika vägistamiste osas ka mujal riikides, näiteks Soomes, Rootsis ja Itaalias.
Sageli jäävad kuriteo toimepanijad karistuseta või on karistused väga leebed. Näiteks pahandas avalikkust eelmise aasta lõpus langetatud kohtuotsus, millega mõisteti 15-aastase Hamburgi neiu üheksast vägistajast vangi vaid üks, sedagi vaid kaheks aastaks ja üheksaks kuuks. Ülejäänud kaheksa said tingimisi karistuse.
Lisaks vägistamistele on suurenenud ka teiste vägivaldsete kuritegude arv Saksamaal. Varasemalt on avaldatud, et 2015. ja 2016. suurenes vägivaldsete kuritegude arv 10%, millest 90% pandi toime noorte meessoost migrantide poolt. Ka 2021. aastal Saksamaad tabanud üleujutustele järgnenud rüüstamiste toimepanijaks olid 80% juhtudest sisserändajad või mitte-Saksa päritolu isikud.
Ehkki peavoolupoliitikutel on olnud raske tunnistada oma migratsioonipoliitilisi vigu, hakkab rahval mõõt täis saama. See on toonud kaasa kerge nihke poliitikute retoorikas, sest isegi vasakpoolsed rahvasaadikud ja Saksamaa sotsist kantsler Olaf Scholz on hakanud rääkima seadusi rikkunud migrantide, põgenike ja asüülitaotlejate deporteerimisest.
Paraku on Saksamaa föderaalvalitsuse fookus siiski endiselt suunatud massimigratsiooni kritiseerivate nn paremäärmuslaste tasalülitamisele. Näiteks räägitakse plaanidest külmutada äärmuslasteks tembeldatud organisatsioonide annetajate pangakontod, samuti nõutakse üha valjemalt Alternatiiv Saksamaale (AfD) keelustamist. Lisaks on siseministeerium tulnud välja seaduseelnõuga nn ennetusüksuse loomiseks, mille ülesandeks oleks „paremäärmuslaste valeinfokampaaniate tuvastamine ja rahastamismudelite blokeerimine“.
Allikad: modernity, Remix News, Reuters