Nagu Charles Krauthammer ütles, on Lääne allakäik valik. Ja Lääs on valinud allakäigu, selles pole küsimustki.
Seda langust on näha Prantsusmaa, Itaalia, Belgia ja isegi Albaania tänavatel. Kommunistlikud vasakpoolsed on mobiliseerinud nende ühiskondade põhjakihid – inimesed, kellel ei ole lootust sotsiaalsele tõusule, majanduslikule turvalisusele, ega isegi mis tahes produktiivset viisi oma aja sisustamiseks –, mis näib olevat viimane tõuge oma riikide hävitamiseks.
Me kõik teame, et see tuleb ka USAsse.
Kuid miks on need Euroopa riigid, mis on pärast Teist maailmasõda suures osas USA maksumaksja kulul üles ehitatud ja taasindustrialiseerunud ning omal ajal jõukad nagu ei kunagi varem – Saksamaa oli pikka aega hämmastavalt tõhus tööstuslik jõujaam – on täna nii lagunenud tingimustes, et tuhandeid linnakesi laostatakse, töötajaid koondatakse? Terved riigid on sattunud sõjatsoonidesse.
Lihtsaim ja ilmsem vastus on midagi, mis ilmnes peaaegu silmapilkselt, kui Nõukogude Liit lagunes. Nimelt globaalse soojenemise propageerimine.
Samal hetkel, kui kommunism Euroopas suri, sündis inimtekkelise globaalse soojenemise kontseptsioon. Vaid 20 aastat varem hoiatasid paljud samad vasakpoolsed, peamiselt ülikoolides, kes otsisid oma rahastamise täiendamiseks kvaliteetset vundamenti, saabuva jääaja eest. Nad tegid ühe tootemi ja suured rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid, mis olid pikka aega olnud asustatud lääne vasakpoolsete poolt, kes kas ei suutnud seda ärimaailmas juurutada või ei viitsinud kunagi proovida, rahastasid seda kliimahulluse propageerimist.
Iga Euroopa riik langes selle ohvriks. Igaüks neist suunas oma avaliku poliitika ning maksu- ja regulatiivse infrastruktuuri ümber kontseptsioonile, et liiga palju tööstus- või kaubandustegevust tapab planeedi – ja valdav diktaatorlik reguleeriv riik pidi erasektorist teerulliga üle sõitma, et see atmosfääri süsihappegaasi upuks.
See oli muidugi alati absurdne. Süsinikdioksiid on atmosfääris leiduv gaas. Seda tuntakse kasvuhoonegaasina, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et kõrgem süsinikdioksiidi tase ennustaks kõrgemat globaalset temperatuuri.
Ja süsinikdioksiid on taimede toit. Me teame, et atmosfääri CO2 suurenemine muudab planeedi rohelisemaks, mida keskkonnakaitsjate jõuk enda sõnul soovib. Selle asemel käsitlevad nad atmosfääri CO2 väikseimat suurenemist katastroofina.
Ja nad süüdistavad CO2-d kõiges alates maavärinatest ja metsatulekahjudest kuni orkaanideni.
See poliitika ei puuduta korstnaid, süsihappegaasi ja ilma. See puudutab deindustrialiseerimist. See puudutab töökohtade ja majanduskasvu hävitamist. Need ongi asja mõte.
Deindustrialiseeritud ühiskond on haavatav ühiskond. Ilma tööstuseta pole sul neid tugevaid mehi, kes loovad häid aegu. Kui sa midagi ei ehita, kaotad ehitajad.
Ehitajad ei ole sotsialistid. Ehitajad on kapitalistid.
Kui pidurdate majanduskasvu globaalse soojenemise paanika ja selle tekitatud neto nullheite poliitika fiaskodega, siis te enam ei ehita. Te enam ei kasva, ei uuenda ega isegi liigu. Te hakkate ühiskonnana surema. Te unustate, kuidas luua, ja teie energia läheb hoopis hävingusse.
Ja just seda kliimamuutuste friigid teevadki.
Need on muuseumidesse tunginud inimesed, kes üritavad Van Goghi maali rikkuda, liimivad end liikluse blokeerimiseks tee külge ja kaebavad kõiki kohtusse, et blokeerida nafta- ja gaasijuhtmete, veeldatud maagaasi ekspordirajatiste, rafineerimistehaste ja elektrijaamade ehitust.
Need rajatised aga on tänapäeva majanduse põhivaluuta. Mis on andmekeskuste kõige olulisem kaebus? Vajaliku elektri hulk ja elektrivõrgu ebapiisav võimsus.
Kui 50 aastat tagasi eeldati ja see oli mõistlik, et Ameerikas 2026. aastaks on saadaoleva elektri hulk piiramatu ja odavam kui kunagi varem.
Keskmise suurusega ettevõtjal pole enam võimalik asutada autofirmat ja toota autosid, mida inimesed osta tahaksid. See ettevõtja peab tootma elektriautosid, et täita CAFE standardeid, mis muudeti võimatuks, et võidelda “kliimamuutustega”, sest “meil on planeedi päästmiseks ainult 12 aastat”.
See tuletab meelde vana nalja arstist, kes andis oma patsiendile elada kuus kuud, aga kui patsient ei suutnud arvet maksta, andis arst patsiendile veel kuus kuud.
Ja kliimaalarmism on nali. Halb nali. See on avalik rünnak kapitalistliku majanduse ja selle loodud kultuuri vastu.
Kommunistid ei lakanud kunagi püüdmast luua suurt proletaarset revolutsiooni. Kuid pärast Esimest maailmasõda mõistsid nad, et Karl Marx eksis – et revolutsioon polnud kunagi vältimatu; seda tuli edasi viia. Antonio Gramsci õpetas, et kommunistid peavad kontrollima mõtteid juhtivaid institutsioone ja nii sündiski kultuurimarksism – aastakümneid kestnud kampaania lääne avalikkuse demoraliseerimiseks.
Kliimaalarmism on mehhanism, mille abil kommunistid saavad demoraliseerida lääne majandusi. Hävitada ettevõtjaid, piirates nende tegutsemisruumi. Piirata töölisklassi, eriti tööstuses töötavate meeste sotsiaalset mobiilsust. Nõrgestada ja pidurdada ühiskonna dünaamilisust ning õpetada põlvkondadele lootusetust, sulgedes samal ajal nende silmapiire elukõlbmatu planeedi apokalüptiliste ennustustega.
Kõik kliimaalarmi kohta eeldab selle pooldajate valet asjatundlikkust – nad ujutavad tsooni üle korrumpeerunud valitsusväliste organisatsioonide rahaga, et toota rämpsteaduslikke uuringuid, nii et isegi päris teadust rikub toetuste jahtimine. Kesk-Ameerika kolmevarvaslaste paaritumisharjumuste uurimiseks ei saa toetust, kui teie uuring ei käsitle kliimamuutuste mõju laiskloomade armusuhtele.
Kuluta piisavalt raha piisavalt kaua ja sa avastad, et teadlased on hoorad ning kordavad papagoina kõiki kliimamuutuste kohta käivaid sõnu. Peagi hakkavad tavalised inimesed, kes märkavad, et ilm on üldiselt igal aastal sama normaalsete kõikumistega, oma kogemusi korrumpeerunud juhtimiseliidi rünnaku all kahtlema ning seega kaebused vähenevad, kui terasetehas suletakse ja linn hääbub.
Euroopa on surnud ühiskond, mis elab oma elu, ja just neto null tappis selle majanduslikult, nagu multikultuurilisus tappis selle vaimselt ja kultuuriliselt. Kõik see toimib koos.
Seega langeb Ameerika hooleks taas kord maailma päästa.
Andke Donald Trumpile au selle eest, et ta tühistas lubadused, mille vasakpoolsed selles riigis olid andnud valetava kliimamuutuste draakoni toitmiseks. Kuid ärge tehke seda viga, et annate Greta Thunbergidele ja Al Gore`ile võidu Kongressis, mis on pühendunud teid autost välja sundimisele, termostaadi temperatuuri dikteerimisele ja gaasipliidi kasutamise keelamisele.
Nad tapavad meie ühiskonna, nagu nad on tapnud Euroopa. Ükski nende ennustustest pole täitunud ja kõik nende lahendused hõlmavad teie elukvaliteedi langust, nagu see on toimunud eurooplaste omaga. Vähem vabadust, vähem võimalusi, vähem mugavust, vähem lootust ja milleks? Tühjad lubadused, et ilm jääb samaks.
Mingil hetkel sa mõistad, et need pole vead. Need on vaenlase teod. Reageeri vastavalt.
Allikas: Spectator