Põhimõtteliselt on tegu pudru ja kapsastega, kui kokku pannakse täiesti erinevad asjad, sh töötama teineteisele vastu. Kui ma oleksin nõus nt ranitsatoetuse tõusuga, siis pean ma samal ajal olema vastu eakate sünnipäevatoetuse kahekordistamisele.
Ma ei pea õigeks panna vastamisi vastsündinud ja koolijuntsud oma vanavanematega, sinna punti veel lisada mõisa uksed ja spordikeskus? Misasi see on?
See on väärtuste põhimõtteline küsimus. Kui palju on meil vallas vanavanemaid, kes on juba kõrges vanuses 80, 85, 90 jne? Juubeliks maksta 50€ asemel 100€, ei võta valla rahakotist märkimisväärset tükki, küll aga aitab kindlasti meie eakaid, kes niigi peavad lugema igat senti ning eelkõige on tegemist väärika žestiga põhimõttelisel tasandil. Ja kui paljud inimesed üldse sellist meelespidamist elus rohkem saavad kui üks kord, mitu nii väärikas eas elanikku meil vallas on, kelle arvelt tuleb märgilise tähtpäeva pealt sedasi kokku hoida? Lihtsalt häbi hakkab..
Samuti – ettepanek tõsta sünnitoetus 1000 euroni ei sobinud vallale.. Hakitakse väiksemaks 500 ja lapse aastaseks saamisel 300. Meie valla rahvastik kahaneb, iive on miinuses, me ootame pikisilmi uusi noori peresid – miks see 200 eurot tundus üleliigne priiskamine? Ma saan aru, kui raha on vähe.. aga see oleks selge signaal eesti noortele – ka Märjamaa vajab teid, väärtustab ja hindab, sarnaselt mitmele omavalitsusele toetame ka meie oma uusi ilmakodanikke 1000 euroga. Kuid kahjuks nii ei suudetud teha. Samas, hea, et üldse tõsteti.
Ühesõnaga – kui köita midagi paketti kokku, siis võiks edaspidi suuta vaadata kriitilise pilguga üle, kuidas see ka eetiliselt välja paistab. Ma tahaksin olla sünnitoetuse poolt, aga selleks pean ma paketi poolthääletamisel olema vanavanemate vastu. Nii ei lähe.
Ma ei saa sellist kehva maitsega ühepajatoitu ära süüa. Hääletame eraldi või paneme paketti kokku asjad, mis üksteist ka toetavad.
Sandra Nurmsalu, Märjamaa vallavolikogu liige, EKRE