Euroopa inimestelt nõutakse karistuse ähvardusel prügi sorteerimist kolme-nelja koti vahel või kallist maja sundsoojustamist ning kui seda ei tehta, tuleb karistus seaduse rikkumise eest. Samas tormavad sajad tuhanded migrandid Euroopasse, rikkudes kõikvõimalikke seadusi alates meresõiduseadustest kuni piiriületus-, viisa- ja paljude teiste seadusteni Euroopa riikide seadusruumis.
Migrant astub täna Liibüas inimkaubitseja paati, ulatades tollele eelnevalt rahanutsaka, homme on ta Euroopas rannikul, kus teda tervitatakse, nädala pärast on ta juba Calaisis, et proovida õnne uue paadisõiduga La Manche`l, seejärel jõuab ta Dublinisse ja pussitab seal kooli juures lapsi. Selline on ülevaatlikult rändleja teekond, kusjuures Iiri valitsus sõimab pussitamise vastu protesteerijaid “paremäärmuslasteks” ning paavst Franciscus teatab, et migrantide õigused olevat riikide seadustest kõrgemal.
Ajaloos pole vist kunagi olnud nii suurt aktsepteeritud ja heaks kiidetud seadusterikkumist kui on lääneriikide poolt õhutatav massimigratsioon. Rändlejad tormavad üle merede ja piiride ja sülitavad mistahes seadustele, kuid neid võetakse vastu nagu külalisi. Neid poputatakse väärtustega, mida nad pole loonud, neilt ei nõuta tööleasumist ega seaduste järgimist, neile andestatakse kuriteod… oleks veel, et nad on selle eest tänulikud, aga ei – migrantide seaduserikkumised ja kuriteod on Lääne-Euroopas üldtuntud, Rootsis lausa “granaadikultuuri” näol..
Inimesed, kellele tuuakse kõik kätte, ei muutu kunagi sihtriigis seaduskuulekaks. Nad ei hakka isegi sealses ühiskonnas pealesurutavate “liberaalsete väärtustega” arvestama, vaid elavad edasi oma maa ja kultuuriruumi tavade ja mentaliteedi järgi, mis on näiteks naiste õiguste suhtes euroopalike väärtustega täielikult vastuolus. Suur osa sisserändajatest on madala haridustasemega, nad ei hakka kunagi mõistma ega tahagi mõista läänelikke väärtusi, eriti veel perverssustesse kalduvaid “uusväärtusi”, vaid vähemalt moslemid ei taandu kunagi oma põhimõtetest – öeldakse ju, et islam pole pelgalt religioon, ta on elulaad.
Lääs on teinud kõik, et asi hulluks läheks – kui sisserändajaid ei kohustata arvestama kohalike seadustega, kui nad ei pea oma tegude eest vastutama ja kui neile tuuakse kõik kätte, kasvatatakse neist pretensioonikad, ülbed, sõnakuulmatud ja rahulolematud tolgused, kes hammustavad esimesel võimalusel toitja kätt. Seda on kogu Euroopas väga hästi näha. Ja kui ühiskonnad nüüd kliimameetmete, julgeolekukriisi, energiakalliduse ja muu taolise tõttu vaesuvad, on poputatavad migrandid esimesed, kes hakkavad vaateaknaid lõhkuma ja autosid põletama, süüdistades vastuvõtjaid selles, et nood neid enam ei poputa, kusjuures nad usuvadki, et neil on sellele õigus.
Liberaalne Euroopa, aga ka USA ja Kanada on head näited sellest, kuidas migrantidel puudub respekt oma uue kodumaa seaduste vastu. Neil on kultuurilise erinevuse tõttu omad arusaamad seadustest (islamiseadused versus liberaalsed põhimõtted), lisaks näevad nad, et ei pea arvestama sihtriigi seadusruumiga, sest neilt ei nõuta poliitkorrektselt seda ning kui nad üldseadusi ehk järgivadki, siis igal pool, kus saab, jätavad nad need seadused, millest saab mööda laveerida, tähelepanuta. Migrandid pole sihtriikides seaduskuulelikud, mida tõestas ka üks ammu enne Ukraina sõda Delfis ilmunud lugu ukrainlasest Arsenist, kes imestas eestlaste seaduskuulelikkuse üle, olles ise juba kordi kiirust ületanud.
Eestis väidetakse siinsed nõukogude taustaga venelased olevat riigile lojaalsed. Tegelikult nad pole seda, ehk ainult rahuajal, kriisides hülgaksid nad selle riigi kohe. Venelased ei hakka enne lojaalseks, kui vene keelt riigikeeleks ei tehta – praegu on nad vihased selle üle, et Eesti riik nõuab neilt riigikeeles rääkimist, kusjuures nad ise näevad, et neile pole seda venestunud maal enam vaja, ning seda toidab ka suurvenelik ülbus. Vene keele tõstmine teise riigikeele staatusesse aga poleks mitte ainult rahvusriigi, vaid ka lääneliku ruumi hukk Eestis.
Siinsed sovjetvenelased ei hakka olema lojaalsed ühelegi eestlaste valitsusele, kes nõuab neilt eesti keele õppimist – see ongi võtmeküsimus. Seda ei hakka olema ka ukrainlased ega teisedki endisest Nõukogude Liidust tulevad venekeelsed ning ei hakka olema ka Lääne poolt tulijad, kes saavad hakkama soositava inglise keelega. Kuigi Reformierakond ja Kaja Kallas on Eesti täiesti ära venestanud, ei kingi venelased neilegi lojaalsust – nad näevad Jana Toomi ja Mihhail Kõlvarti pealt, kuidas poliitiline võim hakkab nende kätte libisema, nagu see Tallinnas juba juhtunud on. Ka näiteks Londonit valitseb Pakistani moslem Sadiq Khan.
Eestis toimub veel ka sama, mis Lääne-Euroopas sealsete migrantidega – neilt ei nõuta samade rumaluste täitmist, mida nõutakse oma rahvalt. Eesti venelased on kindlasti homofoobsemad ja rassistlikumad kui on eestlased, aga pole kuuldagi, et neilt nõutaks poliitkorrektsust või nende kogukonda “vaenukõnede” eest karistataks (ukrainlaste solvamine on erand, samas kui küüditatute mälestusküünalde jalgadega peksjatele vaenusüüdistust ei esitatud). Riigi põlisrahvas saab “uusväärtustega” mööda päid ja jalgu, migrandid jäävad repressioonidest puutumata.
Kõik see on tuttav Lääne-Rooma languse aegadest, mil manduv impeerium andis samm sammu haaval järele barbaritele, lootes, et nood taltuvad – nende aga kasvas sellist selgrootust nähes hoopiski isu.
Räägitakse, et miski pole Venemaad hullemini hävitanud kui seadusetust propageeriv kultusfilm Brigada – ja miski pole Euroopat hullemini hävitanud kui vasakpoolsete loodud poliitkorrektsus.
Uued Uudised