Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme kommenteerib Kuku raadio rubriigis “Sihik” poliitilist olukorda ja Eestis ja rahvuskonservatiivide tegevust nii parlamendis kui ka väljaspool seda.
Saatejuhte tõmbas käima Turu-uuringute viimatine reiting, kus EKRE on tõusnud 14 protsendilise toetusega kolmandale kohale ja Isamaast hakkab õhk välja minema.
Martin Helme rääkis erakonna aktiivsusest – sellest, et suheldakse palju otse oma valijatega, kasutades selleks kõikvõimalikke oma kanaleid. Poliitikas ollakse aktiivsemad ikka enne valimisi. Nagu spordiski – vorm ajatatakse võistlusteks.
Ta märkis ka, et parlamentaarses poliitikas käis krõks läbi, kui Riigikogu juhatuse otsused kinnitas Riigikohus. See võttis igasuguse mõtte pidada Riigikogus mingitki debatti, mistõttu suheldakse avalikkuse ja valijaskonnaga teisel viisil.
Põgusalt oli juttu ka riigieelarvest, kuhu Helme sõnul küll tehti muudatusettepanekuid, kuid läbi ei läinud neist mitte ükski. Toetust ei leidnud ka teiste opositsioonierakondade parandusettepanekud.
„Me hääletame riigieelarvele kindlasti vastu. Tegemist on räigete maksutõusude eelarvega. Mingisugusest maksurahust, nagu räägib Michal, ei ole siin juttugi. Selle eelarvega viiakse Eesti majandus veel sügavamasse stagnatsiooni,“ kirjeldas Helme.
Tema sõnul ei saavutata eelarvega ka tasakaalu ja julgeolekumaksuga kogutud raha ei lähe tegelikult julgeoleku tagamisse, vaid „igale poole“ nagu tunnistas endine rahandusminister Võrklaev. Sellega lapitakse reformierakondlaste käpardlikust valitsemisest tulenevaid eelarveauke. „Paneme aga põrsale huulepulga peale ja ütleme, et see on julgeolekumaks,“ tõi Helme kujundliku võrdluse.
Helme tõi ka välja, et julgeolekumaksu osas ei tohigi nagu mingisugust kriitikat teha – valitsus tegeleb julgeolekuga ja teie kõik pidage suu. Tegelikult on see aga sõna otseses mõttes propagandistlik maks. Riigikaitsesse suunatavad summad ei ole nii suured, mida selle maksuga kokku kogutakse.
Ta tuletas meelde, et EKRE palus juba viis aastat tagasi ettenägelikult julgeolekusse lisaraha suunata, aga siis peeti seda mõttetuks ning tõi veel välja, et ainus võimekus, mis riigikaitsesse on juurde saadud, on rannikukaitse ja seegi on EKRE tehtud.
Põgusalt peatuti järjekordsel aktsiiside tõstmisel. Nimelt menetleti eelmisel nädalal Riigikogus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiiside tõstmist.
Bensiiniaktsiisi tõstmine lööb kõige rängemalt eratarbijat, sest nemad kasutavad autodes kütusena bensiini. Koos automaksuga tabab järgmisel aastal inimesi seoses sellega tõsine hoop.
Alkoholiaktsiisiga astume kolmandat korda selle sama reha otsa. Piirikaubandus juba käib ja saab vaid hoogu juurde, sest Läti aktsiisitõus jääb ikka madalamaks, kui Eesti oma ning seal alkoholi toomine jääb ikkagi soodsamaks.
Põhjendustes ei ole ka mitte midagi uut. Ikka need samad kulunud teesid – kui alkoholiaktsiisi tõsta, tarbitakse alkoholi vähem. See ei vasta Helme sõnul tõele, sest kui koju tuuakse piiri tagant korraga suuremad varu, muudab ka kauba käepärasus tarbimisharjumisi.
Saatejuhid Tarve ja Ruussaar uurisid ka kliimaseaduse kohta, tuues välja, et seadus läbis kooskõlastusringile ning sai 900 parandusettepanekut.
Martin Helme nimetas kliimaseadust sotsialistlikuks plaanimajanduse juhtimise seaduseks, millega mitte mingil juhul edasi minna ei või. Kliimaga ei ole selle seadusel mingit pistmist ning abi tuleb tõenäoliselt selle peatamiseks Ameerikast, kus valiti uueks presidendiks Donald Trump.
Helme nentis lõpetuseks, et kliimaseadus on järjekordne seadus, mille käsk elluviimiseks on tulnud otse Brüsselist ning aru andmata tormatakse Tammsaare aegsesse ühiskonda, mil kõik valmistati pirru valgel. See omakorda aga toob kaasa elanikkonna drastilise vähenemise.