Eesti on viimase paarikümne aasta jooksul kaldunud Tallinna ja selle tagamaa suunas (45% Eesti rahvastikust elab täna Tallinnas ja Harjumaal!)
Ülejäänud riik, eriti maapiirkonnad tühjenevad hirmuäratava kiirusega. Valitsus probleemi ei teadvusta ja riigi- ning omavalitsusreformi käigus tegutsetakse maapiirkondade suhtes täiesti hoolimatult.
Väljaspool nelja Eesti suuremat linna on järjest kärbitud avalike teenuste kättesaadavust. Suletud on postkontoreid, päästekomandosid, politseijaoskondi ja tervishoiuasutusi. Tänaseks on järg maakonnakeskuste käes, kus riigireformi varjus on asutud sulgema Maanteeameti teenindusbüroosid – kannatajaks taas maapiirkondade elanikud ja ettevõtjad.
Probleemi tõstatamisel räägitakse koalitsioonipoliitikute, ministrite ja kõrgemate riigiametnike poolt ümmargust juttu teenuste tarbimise vähenemisest ja sellest, et inimesi elab ju maal järjest vähem, mis oleks justkui õigustuseks järjekordse kärpe teostamisel. Tegemist on oravarattaga, millest väljapääsu ei saabu enne, kui on asutud probleemi algpõhjuse kallale. Maaelu peab olema riigi prioriteet. Vaja on konkreetset tegevusplaani ja reaalset tuge nii seadusandluse kui erinevate poliitikate ellurakendamise kaudu.
Mõned olulised muudatused, millega ei tohi viivitada:
Maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele regionaalsete maksusoodustuste loomine. Mida kaugemal suuremast linnast, seda kõrgem soodustuse määr.
Taastada siseriiklikud põllumajandustoetused, eelistades väiksemaid ja keskmisi tootjaid. Eesti põllumehed peavad olema võrdses seisus teiste EL tootjatega ning meie põldudelt tulev kvaliteetne kodumaine toit peaks katma ära Eesti vajadused.
Exeli tabeli abiga omavalitsuste kiire (sund)liitmise asemel tuleb teemaga tegeleda põhjalikult, pikaajalise visiooniga ja reaalset elu arvestades. Omavalitsustele rohkem rahalisi vahendeid ja otsustusõigust.
Riigiettevõtted ja asutused mille töökohtade paiknemine pealinnas pole hädavajalik paigutada laiali maakonnakeskustesse.
Toetada ja innustada noori peresid maale oma kodu rajamisel, kustutades abielus oleva noore pere kodulaenust 25 protsenti iga perre sündinud lapse kohta.
Loomulikult on aktuaalseid küsimusi rohkem – infrastruktuur, hariduse ja tervishoiuteenuse kättesaadavus ning kohaliku bussi- ja rongliikluse arendamine, kuid oluline on maaelu küsimust tõstatada omavalitsusreformi kõrval riigi jaoks eluliselt tähtsa küsimusena ning sundida valitsust antud teemaga sisuliselt tegelema, et päevaks mil Eesti saab Konservatiivse Rahvaerakonna valitsuse oleks alles vähemalt vundament, millele taastada tugev hoone.