Tänase päeva keskne aruteluteema on olnud Ukraina tööjõud, maasikad, põllumajandus ja sellega seonduv. Vähem tähelepanu on saanud koalitsioonipartnerite poolt saavutatud kokkuleppe teine pool, mis puudutab õpirännet.
Aastast 2015 on Eestis õpingutega seoses tähtajalise elamisloa saanud isikute päritolumaa esikolmik olnud pidevalt ühesugune: Venemaa – Nigeeria – Ukraina, varieerunud on ainult riikide positsioon esimese kolme koha ulatuses, kusjuures suurim tõusja on olnud Nigeeria. Kokku on viimase viie aastaga Eestisse õpingute sildi all saabunud tuhandeid, täpsemalt üle 6 500 üliõpilase kolmandatest riikidest. Lisaks peab arvestama, et õpingutega seoses elamisloa saanutel on olnud võimalus järele tuua ka oma pereliikmed.
Eestisse on viimasel viiel aastal pererände raames lisandunud inimeste arv veel tuhande võrra suurem kui eelpool mainitud tudengite oma, küündides üle seitsme tuhande. Igaüks võib ise arvutada, millise Eesti linna jagu võiks olla see suurusjärk rahvast, kes on meile ainuüksi nende kahe rändeliigi raames tulnud. Oluline on arvestada, et peale ülikooli lõpetamist on üliõpilastel õigus saada Eestis püsiv elamisluba ja seega ka nende pereliikmetel.
Kui vaadata rändesaldot ainuüksi Eestist kultuuriliselt kardinaalselt erinevatest riikidest (Nigeeria, Bangladesh, Türgi, Iraan, Kamerun, Ghana jpt.) elamisloaga siin viibivate inimeste arvu, siis ületab see Kärdla linna elanike arvu ja jõuab varsti järele Raplale. Kusjuures kõige jõulisemat kasvu näitab Eestis Nigeerlaste kogukond, mis läheneb tuhandele inimesele. Nigeerlastest on õpinguteks mõeldud elamisloa kaudu siin suisa 44% isikutest.
Selliste numbrite juures ei ole enam küsimus, kas meil hakkavad nende trendide jätkumisel Rootsi eeskujul tekkima võõrpäritolu elanikega suletud kogukonnad või kvartalid, vaid millal see juhtub. Ja siis on käes esimesed tõsisemad probleemid ja ühiskondlikud konfliktid, nagu oleme näinud Rootsis.
Rändeküsimus on Eesti rahva püsimajäämise ja turvalisuse seisukohalt ülioluline ja sellega seonduvalt on mul hea meel koalitsioonipartneritega saavutatud kokkuleppe üle.
Siim Pohlak, riigikogu EKRE fraktsiooni esimees
Artikkel on avaldatud Delfis.