Riigi edukuse mõõdupuu ei peaks olema avatus välismõjudele, vaid meie rahva elukvaliteet, õnnelikkus ja jõukus, kirjutab Riigikogu liige Siim Pohlak.
Euroopas on koroona- ja majanduskriisi ning Ukraina sõja taustal käimas sajandi suurim majanduse ja ühiskonna ümberkujundamine. Eesti on siin reformierakondlikult eesrindlik, kohalik ettevõtlus lastakse riigi vaikival heakskiidul kiirkorras pankrotti ja eestlaste rahvuskodust kujundatakse rahvaste paabel. Mis saab edasi?
Kelle huvides töötab praegune valitsus?
Vaatame fakte. Eestis on Reformierakonna juhtimisel mitmendat kuud Euroopa suurim hinnakasv ja oleme jõudnud Euroopa viie kõige kiiremini vaesuva riigi sekka. Seega võib välistada oletuse, nagu töötaks praegune valitsus Eesti inimeste heaks. Võrdluseks Poola, kus reageeriti kriisile kiirelt ja langetati 2021. aasta lõpus kütuseaktsiisid nulli, samuti vähendati kütuse ja toidukaupade käibemaksu. Kütuse- ja toiduhinnad langesid. Poola puhul võib öelda, et seal töötab valitsus oma inimeste heaks.
Kui Eesti valitsus ei tööta oma inimeste huvides, siis ehk töötatakse vähemalt kohalike ettevõtjate aitamiseks? Kui vaadata, mida on valitsus teinud 2021. aasta sügisel alanud energiakriisi algusest Eesti ettevõtjate heaks, siis ainsana torkab silma trükiajakirjandusele tehtud käibemaksulangetus, millest võitsid suuri rahasummasid Delfi Meedia ja Postimees Grupp. Samal ajal on muu kodumaine ettevõtlus jäetud rahumeeli raju tormi kätte ning kohalikud ettevõtted, kohvikupidajatest toidutootjateni, teatavad järjest koondamistest või tegevuse lõpetamisest. Seega ei tööta valitsus ka Eesti ettevõtjate huvides, kui välja arvata paar suurimat meediamaja, mis tegutsevad pigem valitsuse propagandamasinana kui eesti inimeste ausa ja erapooletu informeerijana. Saksamaal on valitsus käivitanud mahukad ettevõtete toetamise meetmed ning maksab ettevõtetele kinni märkimisväärse osa CO2-kvoodi kuludest.
Aga laseme rääkida peaminister Kaja Kallasel. Vastates Riigikogu infotunnis küsimustele majanduses toimuva kohta, ütles Kallas, et „meil on majanduses töökohtade ümberstruktureerimine“, viidates ühtlasi, et just seda ongi ta soovinud ja rääkis sinna juurde jutu kõrgematest palkadest ning targematest töökohtadest. Peaminister pole ilmselt märganud, et Eesti majanduses ei toimu mitte liikumine suuremate palkade poole, vaid kodumaise ettevõtluse väljasuremine ja inimeste vaesumine. Lõppkokkuvõttes võidavad toimuvast suurriikide korporatsioonid, kes saavad kriisi leevenemisel asuda üle võtma pankrotistunud Eesti firmadest vabaks jäänud turuosa. On ilmselge, et valitsus tõukab Eesti majandust kindlate kätega globalismikatlasse ja on hüljanud meie oma kodumaise ettevõtluse ning rahvusliku kapitali.
Globalism annab rahvusriikidele surmahoobi
Praeguste valitsuserakondade globalistlik mõtteviis on lisaks majandusele avaldunud juba varasemalt perepoliitikas, kus Reformierakonna eestvedamisel on soositud sooneutraalsust ja homoseksuaalsuse propageerimist haridusasutustes. Samuti on globalistliku mõtteviisi kandjad nii Euroopas kui ka Eestis soosinud massiimmigratsiooni, millega hävitatakse riikide rahvuskultuur ja keel.
Eesti on väike riik ja meil toimuvad protsessid kiiresti. Eesti keel ja kultuur pole kunagi varem olnud nii ohustatud kui praegu. Eesti keele kaitseks tegutsemist edasi lükates ning inglise- ja vene keele pealetungi jätkudes oleme lähikümnenditel tunnistajaks eesti keele hääbumisele. Märkimisväärne osa eesti lastest ja noortest on juba sisuliselt kakskeelsed, kasutades oma jutus pidevalt ingliskeelseid väljendeid ning arvestades meil paisuvat venekeelset elanikkonda ja kümneid tuhandeid Ukrainast Eestisse saabunud põgenikke tuleb olukorra kriitilisus väga selgelt esile.
Probleemide lahendamise asemel pakutakse bürokraatiat
Elektri- ja kütusehindade langetamiseks vajame julgeid otsuseid, alates elektri hinna vabastamisest CO2 komponendist kuni Nordpooli elektribörsil osaluse peatamiseni. EKRE on valmis neid otsuseid tegema, aga praegune valitsus ignoreerib probleemide tõsidust ja hoiab globalistlikku joont. Ka massiimmigratsiooni- või keeleküsimustes ei esinda valitsus mitte eesti rahva huve, vaid globalistide omi.
Eesti jaoks eluliselt oluliste küsimuste lahendamise asemel suurendab Reformierakonna valitsus bürokraatiamasinat. Eesti riigi 2023. aasta eelarve on miljardiga miinuses, aga bürokraatia vähendamise asemel tekitab valitsus seda halbade otsustega hoopis juurde. Vaatame energiakriisi käiku – Nordpooli elektribörsil osaluse peatamise asemel mõeldi 2021. aasta lõpus välja kohmakas elektritoetus, mille jagamiseks ja toetusavalduste menetlemiseks palgati sadu uusi töötajaid. Kokku sai avalik sektor koos elektritoetusega seotud uute töökohtadega eelmisel aastal juurde 1200 uut töötajat, kelle palkade kogukulu on suurusjärgus 40-50 miljonit eurot. Selle asemel, et tuua elektri hind kiiresti alla ja säästa nii inimesi kui ka ettevõtteid, loodi hoopis uusi riigipalgalisi töökohti ajal, mil ettevõtted pankrotistuvad.
EKRE töötab jõuka ja õnneliku Eesti nimel
Reformierakond armastab rääkida Eesti eduloost, aga jätab mainimata milliste mõõdikute järgi seda edukust hinnata. Globalistide jaoks on riigi edukuse peamine mõõdupuu valitsuse positiivne suhtumine globaliseerumisse ja see, kas riik on avatud välismõjudele. EKRE jaoks on riigi edukuse mõõdupuuks meie rahva elukvaliteet, jõukus ja see, kui õnneliku ning tähendusrikast elu me Eestis elame. Päästame Eesti globalistide käest, teeme korda riigi majanduse ja peatame massiimmigratsiooni!