Eesti poliitikamaastikul valitseb ühinenud anumate põhimõte – kui kusagil miski muutub, siis teisal keeratakse see asi tagasi. Nii on ka migratsiooniga.
BNS kirjutab: Valitsus kehtestab neljapäeval siseministeeriumi ettepanekul tuleva aasta sisserände piirarvuks 1311 inimest ehk nelja inimese võrra vähem, kui käesoleva aasta piirarv. Siseministeerium tegi valitsusele ettepaneku kehtestada 2022. aasta sisserände piirarvuks 1311 inimest, mis moodustab 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
See peaks massimigratsiooni vastustavale inimesele jätma mulje, nagu sisserännet vähendataks – aga selle varjus avatakse üha uusi kõrvaluksi. Kirjutab ju ERR kohe: “Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt loodab, et peagi valmiv välismaalaste seaduse eelnõu vähendab tippspetsialisti palganõuet ja lubab lühiajalisel töötajal pärast aastase viisa lõppemist paariaastase elamisloa saada.”
Arvuga 1311 mängitakse väga laial rindel. Kui EKRE saadikud küsisid kord Riigikogu infotunnis massimigratsiooni kohta Eestisse, siis teatas peaminister Kaja Kallas süüdimatult just sellele arvule toetudes – nii palju neid tulevatki ja muud rännet lihtsalt ei ole.
Ränne aga on tohutu ja toimub peamiselt kõrvalustest. Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest. Sisserände piirarvu arvestusse kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. Ajutise elamisloaga aga käib Eestis kümneid tuhandeid võõrtöötajaid, kes ilmselt tulevad uuesti ja saavad edaspidi Sutilt loa pikemaks ajaks tulla..
Sisserände piirarvu alla ei kuulu pereränne, õpiränne, õppejõuna tööle asumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal tööle asumine, iduettevõttes tööle asumine, iduettevõtte asutamine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina, kellele tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu. Samuti ei kuulu piirarvu arvestusse Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse saajad.
Nagu näha, saab Eestisse sisse rännata väga erinevaid teid pidi. Ei vaibu ka need jutud, et Tallinnas asuvates soomlaste korterites elavad paljud põhjanaabrite juures varjupaiga saanud tegelased, sest Helsingi on neile elamispinna hankimisega hädas ja nii sokutatakse võõrad Eestisse, kus nad elavad Soome sotsiaaltoetustest. Keegi ei suuda sellist varianti tõestada, kuid keset päeva ringilonkivate tõmmude ja mustade inimeste rohkus jätab kahtlused püsima.
Igal juhul on rändeuksi Eestisse piisavalt, nii et seda maagilist arvu 1311 võib paari inimese võrra vähendada küll, samas kui minister Sutt valmistub uue migratsiooniukse lindi läbi lõikamiseks.