Eesti riigikaitset ei pannud põlvili mitte kavalad välismaa petturid, vaid meie endi kaitseministeeriumi ja RKIK-i tippjuhtide täielik, süsteemne ja kuritegelik lohakus. Süüdistada praegu ainult India firmat Datasel on odav ja lame katse lükata vastutust kellelegi teisele.
Kelmid teevad ikka seda, mida kelmid teevad – otsivad kergeusklikke. Kuid see, et Eesti riigi tippametnikud käitusid nagu naiivsed ohvrid, kes oma taskud vabatahtlikult tühjaks teevad, on meie endi juhtide süü.
See ei ole “tööõnnetus”. See on meie juhtide täielik saamatus, mis on tekitanud Eestile kõigi aegade rängima mainekahju ja pannud meid kogu maailma ees häbiposti.
Juhtide pime ja vastutustundetu usaldus
Kuidas on võimalik, et asutuses, mis tegeleb riigi julgeolekuga, kantakse 60 miljonit eurot ettemaksu üle firmale, millel puudub igasugune kogemus relvade tootmises? RKIK-i praegune juhtkond on sunnitud tunnistama, et arhiivides puudub igasugune jälg elementaarsest taustakontrollist enne lepingu sõlmimist.
Meie juhid ei teinud kõige lihtsamat sisekontrolli. Nad võtsid jutule seltskonna, kes näitas mürskude asemel arvutimängu kaanepilte, ja kirjutasid miljardite väärtuses lepingutele pimesi alla. See ei näita skämmerite geniaalsust, vaid meie endi juhtide sügavat ebaprofessionaalsust ja ohutustunde täielikku puudumist.
Vastutuse veeretamise meistriklass
Kui asi avalikuks tuli, algas meie juhtide seas tavapärane ja piinlik “lolli mängimine” ning üksteise süüdistamine. Komisjoni istungitel selgus, et otsustuskoosolekuid ei protokollitud, siseaudit oli ministeeriumis aastateks teadlikult likvideeritud ja kantsler väidab, et tema ei teadnud midagi. Endine RKIK-i juht ja kaitseminister Hanno Pevkur vaidlevad avalikult selle üle, kes need indialased üldse majja tõi ja kontakti lõi – üks räägib ühte, teine teist.
See on täielik korralagedus ja anarhia riigi kõige olulisemas ametkonnas. Kui riigi rahakotiga käiakse ümber sellise pohhuismiga, siis ei ole küsimus petistes, vaid selles, et meie endi juhid on rikkunud oma ametivannet ja hoolsuskohustust.
Nemad targutavad, maksumaksja maksab
Ja mis toimub nüüd? Samal ajal kui see seltskond ümarlaudades üksteise suunas näpuga näitab ja “õppetundidest tulevikuks” targutab, nõuavad needsamad kelmid arbitraažis Eestilt jultunult 35 miljonit eurot lisaks. Meie riigikaitse ja rahakott on pandud juriidilisse kruustangide vahele, sest meie endi juhid tegid juriidiliselt nii praaki tööd, et jätsid sulidele kõik otsad lahti.
Hanno Pevkuri ja Kaimo Kuuse ametist tagasiastumine ei ole mingi lahendus ega lunastus. See, et nad sealt lihtsalt minema jalutavad ja oma eluga edasi lähevad, on näkkusülitamine igale maksumaksjale. See punt, kes selle suuriose käki kokku keeras, ei tohiks pärast uurimise lõppu enam kunagi riigisektoris töötada ega kuskil meedias sõna võtta. Siin ei piisa poliitilisest vastutusest – siin on vaja reaalset kriminaalvastutust neile ametnikele, kes oma allkirjadega sellele häbiplekile teed sillutasid. Meie endi juhid mängisid maha riigi raha ja maine, ja nemad peavad selle eest ka täie rauaga vastutama.
Rainis Lipstok