Soome Iltalehtis kirjutab skandaalne ajakirjanik Sami Lotila Eesti ja Kaja Kallase valitsuse kohta kibedaid sõnu, mida on kasulik teada ka Eesti inimestel, meeldib Lotila siis meile või mitte. Järgnevalt tsitaadid loost.
“Eesti astus NATO-sse, sest tal polnud muud võimalust. Eestil ei olnud oma usutavat riigikaitset ja on väga küsitav, kas seda veel on.
Eestis ei julge paljud väita, et eestlased suudaksid riiki tungivale vaenlasele vastu seista samasuguses ja veel kauakestvamas vastupanus nagu Ukraina. Paljud relvaliigid on Eesti sõjaväes olemas peamiselt vaid paberil ja lisaks on riik nii väike, et kaitsta pole palju.
Eestlaste tegelik tahe riiki kaitsta on mõistatus, kuid see võib olla sama tugev või isegi tugevam kui ukrainlaste oma. Kindel on vähemalt see, et see on viimase 10 aasta jooksul ja eriti viimastel nädalatel hüppeliselt kasvanud.
Selge on see, et Eesti on praegu palju paremini kaitstud kui 10 aastat tagasi, kuid välisjulgeolekut vajab ta endiselt ja kindlasti ka edaspidi. Mida lähemale see jõuab, seda parem.
Eesti valitsust juhtiv Reformierakond ei taha võlaga riigikaitset arendada ka nüüd, mil sõda on muutunud Eestile veelgi konkreetsemaks ohuks.
Ka selles olukorras soovib Eesti hoida oma mainet Euroopa kõige võlavabama riigina. See on kõige olulisem kui mitte kõige olulisem osa eduloost, mida eestlased välismaal ehitavad. See on Eesti rahvusliku identiteedi absoluutne nurgakivi.
Jah, Eestil on Ämari lennubaasis veel NATO hävitajaid, Prantsusmaalt neli Mirage’i. Praktikas on neil vaid sümboolne tähendus. Kümnete või sadade vaenlase hävitajate lähenedes lendavad nad tõenäoliselt kiiresti ohutusse kohta väljaspoole Eestit.
Kuigi Eesti esineb rahvusvahelisel areenil Venemaa vastu ülimalt jõuliselt ja isegi sõjaliselt, pole ta võimaliku sõja korral oma elanike turvalisuse nimel praktiliselt midagi teinud.
Isegi pealinnas Tallinnas pole korralikke pommivarjendeid, toimivaid häiresireene ega isegi SMS-i vms infosüsteemi. Nende loomist ja ülalpidamist on Eestis seni peetud liiga kulukaks.
Rahaliste investeeringute madal tase võib tuleneda ka sellest, et venekeelse Ida-Eesti eestistamine pole olnud kuigi edukas, kuigi sellest on möödunud 30 aastat. Eesti ringhäälingu ERR-i ajakirjanik Narvas Jüri Nikolajev ütles Maalehele, et kaks kolmandikku narvalastest toetab Vladimir Putinit .
Eestis on juhtivad poliitikud ja diplomaadid ning riigikaitse eest vastutajad Soome seisukohalt võimaliku sõja suhtes eriti leebe suhtumisega. Siinkohal mõraneb Eesti pragmatism. See ei ole mõeldud mõistma, mida tähendaks sõda väikesele eesti rahvale.”
Kommenteerib Urmas Reitelmann:
“Lotila ei ole muidugi teab mis suur Eesti sõber ega ka mõtleja mitte. Ometi näeb temagi, et reformierakonna amatöörid praalivad maailmas valjuhäälselt, ent oma rahva kaitsmiseks ei ole tehtud absoluutselt mitte midagi, puuduvad varjendid, osad väeliigid eksisteerivad ainult paberil ja ülejäänud on kääbuse mõõtu. Õigus on Lotilal selleski, et näriliste debiilne eelarvepoliitika ei oma vähimaidki kokkupuutepunkte reaalsusega.”