Lääneriikide käitumises on ilmnemas ohtlik tendents: niipea kui sõjategevus raugeb, kaob ka tahtmine Venemaad pitsitada.
Mäletatavasti laskis läänemaailm päris rahulikult Putinil sõda alustada ja sanktsioonid võeti ette alles siis, kui sõda oli juba käimas, ning kõige karmimad otsused sündisid aegadel, mil tundus, et Kiiev on kohe-kohe langemas.
Venelaste välksõda kukkus läbi, Kremli sõjamasin takerdus mõneks ajaks ja kohe kadus ka lääneriikide tahe Venemaad valusamini survestada. Sellest räägivad ka uudised.
Euroopa Liidu liidrid mõistsid neljapäeval hukka Venemaa põhjustatud kannatused Ukrainale, kuid lükkasid tagasi Kiievi palve Ukraina kiirkorras liidu liikmeks võtta ja jäid Moskvale kehtestatavate sanktsioonide ulatuse küsimuses eriarvamusele, kirjutab ERR.
Euroopa Liit kehtestas küll kiirelt sanktsioonid Venemaale ning pakkus Ukrainale igakülgset poliitilist, humanitaar- ja relvaabi, kuid Ukraina liitumise küsimuses ollakse eri meelt. Reuters kirjutab, et EL-i ühisrindesse on tekkinud mõrad. Eriarvamused on ka sanktsioonide ja rahapoliitika küsimustes.
Päevakorral oli ju ka Poola lennukite tarnimine Ukrainale läbi USA baaside, kuid seegi takerdus koos lennukeelutsooni kehtestamisest keeldumisega. Võib eeldada, et kui Venemaa peaks nüüd taas suurele pealetungile minema, siis kiirenevad taas nii relvatarned kui ka tekib rohkem ühtsust sanktsioonide osas.
Kui sõjaline konflikt aga peaks mingil moel ja mingites piirides külmutatama, siis näeme ilmselt peagi, kuidas Lääne ühtsus Venemaa pigistamisel mureneb ja Putin saab vähehaaval sanktsioonide mõju vähendama hakata. Pole võimatu, et relvarahu järel hakkab näiteks Nord Stream 2 peagi tööle.
Reede varahommikul võtsid Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid siiski vastu ühisavalduse, mis kinnitab, et Ukraina koht on Euroopa Liidus. Muidugi ei tähenda see kohest vastuvõtmist.
UU