Samal ajal kui tuntud multikultimaad Rootsi ja Saksamaa on enesehävitamise tempot tuntavalt maha võtmas, forsseerib meie põhjanaaber ja hõimuveli Soome rahvusriigi hävitamist ja riigi multikultuurseks kujundamist – temast on saanud Euroopa enesehävitamise juhtmaa.
Soome peaminister Juha Sipilä esines hiljuti ettepanekuga suurendada riigi pagulaskvooti kahekordseks, ettekäändeks ikka seesama meilgi sisserände soodustamise põhjusena toodav tööjõupuudus.
Jah, Soome on kiiresti arenev maa ja tööjõupuudus on suur, näiteks metallitöötajate osas. Samas aga on Soome tööstuslik areng suuresti globaliseerunud ehk siis riigisiseselt poleks seda isegi enam vaja. Riigi rikkus kasvab, aga soomlastele pole sellest enam tulu, sest jõukuse arvel tuuakse üha uusi võõraid sisse ja nuumatakse neid, tootmine aga sageli lihtsalt toimub Soomes – nii tööjõud, toore kui ka spetsialistid imporditakse, toodang eksporditakse. Soome on maailmamajanduse tööstusplats.
Soomlastel on küll Euroopa suurimad metsavarud, kuid nad on asunud neid edukalt hiinlastele maha parseldama – enamik olemasolevaid või rajatavaid tselluloositehaseid põhineb Hiina kapitalil ja ka tselluloos läheb seda ohtralt tarbivale Hiinale. Meie põhjanaabrite metsad kahanevad kiiresti, sest nõudlust on ja raha kulub ära – soomlasi on tabanud rahakultus, mis varjutab mõistuse. Hiljuti algatatud allkirjade kogumine lageraiete keelamiseks kogus lühikese ajaga vajalikud 50 000 allkirja ja läheb parlamendis arutlusele – see näitab, et mõistusega osa ühiskonnast näeb veel ohtusid.
Soome tööjõupuudus on globalistlik – näiteks on Helsingis puudu ligi 400 lasteaia õpetajat, aga 2500-eurost palka peetakse sealmail väikseks. Raskusi on lasteaedades isegi ajutiste töötajatega, keda värvatakse tööjõufirmade kaudu. Uued välismaised töötajad tähendavad ka uusi lapsi, uusi lasteaedu, uusi puuduvaid kasvatajaid ja taas uut välistööjõudu – kõik see käib soomlastest juba mööda, see on multikultuurse, mitte põlissoome ühiskonna probleem. Muide, kasvatajate põud tuleneb ka sellest, et lasteaiad on täis väikesi sisserändajatest põrgulisi, kellega hakkamasaamine nõuab terasest närve.
Soome tööjõupoliitika põhineb sellel läbikukkunud mudelil, mida on terve Euroopa juba näinud – sisse tuuakse Kolmanda maailma tööjõud, kus üks tööle asuv inimene tähendab ballastina 5-8 pereliiget ja sugulast, kes tööle ei hakka ja jäävad ühiskonna kaelale elama.
Kõige kurvem on see, et nii hävitatakse soomekeelset ja soome kultuuriga ühiskonda – viiemiljonilised soomlased on miljonilise eestlaste rahvuse järel teine ešelon, keda multikultuursuse poolt rahvusena olematusesse saadetakse. Põhjanaabrite juures valitakse üha enam volikogudesse somaallasi ja teisi võõraid, kes deklareerivad häbematult, et soomlased peavad ennast koomale võtma. Riigis võtab islam üha enam võimust ja ka terrorism on juba kohal. Soome ei pea Kalevala rahvana enam kaua vastu.
Soomlased tunnevad uhkust selle üle, et nad aitasid masu ajal eestlasi, keda Reformierakonna valitsus hülgas ja kes Soome tööle läksid. Kas me aga peaksime neile tänulikud olema – Soome pumpas ju meid vajalikest töökätest tühjaks, võttes meilt ära kümnendiku rahvast? Nüüd teeb Eesti sama Ukrainaga, sest sealtki tulevad siia ju ettevõtlikumad inimesed, kelle asemele võetakse ehk kunagi kasahhid või usbekid. Globalistlik maailm hävitab tahtlikult (vasakliberaalid) või tahtmatult (odav tööjõud) rahvusriikide alustalad. Majandusarengu eest maksavad nii Eesti kui Soome rahvuskeskse ühiskonna hävitamise ja selle multikultuursega asendamisega.
Soomes kogub hetkel tuure see suitsiidipalavik, mis Rootsis tundub juba pisutki vaibuvat. Eestis peab tegema kõik, et see rahvuslik enesetapp õigeaegselt peatada!
Loos on kasutatud fakte eestinen.fi erinevatest lugudest.