Euroliit on otsustanud, et kasutusele võetakse 750 miljardi euro suurune taastepakett ELi osariikide majanduse ülesturgutamiseks pärast pahimat koroonaparalüüsi.
Euroopa Liidu Nõukogu õigusteenistus rahustas möödunud suvel kõhklevaid liikmesriike, deklareerides, et taastepakett ei riku ELi aluslepinguid. Üha kasvav hulk inimesi leiab siiski, et nende lambanaha selga tõmmanud spetsialistide äiutusi on kuuldud juba piisavalt selleks, et neid mitte tõsiselt võtta.
Mida pakett ELi liikmesriikidele kaasa toob, seda on selgelt ja tabavalt kirjeldanud Martin Helme, loe SIIT
15. aprillil kirjeldas Janne Toivonen Yle uudisteportaalis Soome parlamendi suhtumist taastepaketi ratifitseerimisse. Pakett on ELi liikmesriikide parlamentides arutlusringi tegemas.
Põlissoomlased on paketi heakskiitmise vastu. Samal seisukohal on ka kristlikud demokraadid, kuid nende viie rahvasaadiku hääled 200-kohalises parlamendis erilist rolli ei mängi. Sotsid, rohelised, vasakliit ja rootslased on poolt. Keskerakond (keskusta) ei ole ühtset seisukohta võtnud, osa saadikuid arvab nii, osa naa. Opositsioonipartei Koonderakond (kokoomus) kritiseerib paketti kõvasti, kuid rõhutab samal ajal oma positiivset suhtumist Euroliitu.
Nüüd tuleb põhiseaduskomisjonil teha tähtis otsus. Kui komisjon jõuab järeldusele, et taastepakett tähendab küll mingil määral otsustamisõiguse siirdumist Brüsselisse, kuid kui komisjoni liikmetel on piisavalt sinised silmad uskumaks, et kõnesolev pakett jääb ainult ühekordseks projektiks (Euroopa Komisjon andis ju ausõna!), siis piisab valitsuskoalitsiooni erakondade saadikute häältest, et lihtenamusega opositsioonist üle rullida.
Kui aga komisjon otsustab, et taastepakett annab Euroopa Komisjonile liiga palju võimu Soome varade üle otsustamiseks, ning leiab, et ühiselt laenatud rahast kokku pandud pakett avab tee sarnastele projektidele ka tulevikus, siis on paketi ratifitseerimiseks tarvis kaht kolmandikku parlamendisaadikute häältest. Siis läheb otsustav roll Kokoomuse kätte, kuna üksi koalitsiooni häältega kaht kolmandikku kokku ei saa.
Yle uudisteportaal teatas 26. aprillil, et Soome riigikantselei on uurinud ka küsimust, mis siis saab, kui Soome või mõni muu liikmesriik taastepaketist lahti ütleb.
„Soome on ka konfidentsiaalselt küsinud Euroopa Liidu Nõukogu õigusteenistuse nägemust,“ kirjutab Ari Hakahuhta Yle uudistes.
„Vastus oli purustav. Yle andmetel vastas üks õigusteenistuse juhtivaid ametnikke nädala eest, et taastepaketi tagasilükkamine mingis liikmesriigis tekitaks sellele riigile seninägematut mainekahju ning poliitilist survestamist. Taastepaketi jaoks loodud struktuur variseks praktiliselt kokku.“
Nii väidab ametnik, keda keegi pole tema ametisse valinud ja kes tegutseb oletatavasti olematu või väga ebatõhusa poliitilise kontrolli tingimustes. Tuttav pilt ju meiltki: öelgu minister mida tahab, keegi kantsler või asekantsler otsustab, mis tegelikult toimuma hakkab.
Vastuse järgi otsustades tabas paljas mõtegi paketi tagasilükkamisest ametnikku ootamatult – ja ajas paraja hirmu nahka.
Taastepakett sisaldab tegelikult palju rohkem kui pealt paistab. 750 miljardist on 360 miljardit kavas laenudena laiali jagada, 390 miljardit aga toetusrahana, mida tagasi maksma ei pea. Ometi koosneb kogu pakett laenurahast, ja kogu pakett tuleb kunagi tagasi maksta, mille jaoks kõik liikmesriigid oma majandust pingutama peavad.
Taastepakett on seotud Euroliidu järgmise seitsme aasta eelarvega. Kui taastepakett laguneb, tuleb ka suure vaevaga kokku lepitud eelarvet uuesti koostama hakata.
Taastepaketi rahal on märk juures. Seda tohib kasutada ainult teatud otstarbeks, nagu rohepöördeks. Kuhu liikmesriik raha paneb, antakse piltlikult Greta Thunbergi otsustada.
Euroliidu jagataval rahal on peale selle ideoloogiline tempel peal. Õigusriigi põhimõtete ja euroopalike väärtuste austamise asjus püütakse juba praegu Ungaril ja Poolal kõri kinni pigistada. Või vahetatakse valitsus, et rahval mitte lasta abielu mõiste üle arvamust avaldada.
Pealegi selgus, et Euroopa Komisjonil ei ole mingit varuplaani puhuks, kui mõni liikmesriik taastepaketi tõepoolest tagasi lükkab. EL on nii kindel, et tema teerull on võimas ja selle mootor töötab laimatult…
Soome põhiseaduskomisjon arutas teisipäeval, 27. aprillil, millise enamusega Eduskunta saab õiguse taastepakett heaks kiita või tagasi lükata. Teispäeva õhtul teatas Helsingin Sanomat, et põhiseaduskomisjoni otsuse kohaselt tähendab taastepaketi vastuvõtmine otsustusõiguse siirdamist Soome riigi varade kasutamise üle Brüsselisse ning selline otsus vajab kaht kolmandikku parlamendisaadikute häältest.
Põhiseaduskomisjon teeb oma otsused tavaliselt konsensuslikult ehk ühehäälselt. Selles küsimuses konsensuse leidmine ei õnnestunud. Hääled jagunesid 9-8 kahe kolmandikulise enamuse kasuks.
Soome europarlamendi saadikud teevad kõva kisa. Sirpa Pietikäinen (kok.) kuulutas, et „kui Soome paketist välja jääks, oleks see hirmus häbi“.
EP saadik Elsi Katainen (kesk.) leidis: “Kui Soome paketi ümber lükkab, võib see tekitada doominoefekti. Kui nii keskne ja suur asi keeratakse tuksi oma rahvusliku otsusega, siis pärast seda ei ole enam lihtne liidus toimida.“
Miapetra Kumpula-Natri (sots. dem.) hoiatas, et Soomest võib tulla esimene maa, mis kõik ära lammutab. „Sel juhul oleks Euroopa õhuruumis rohkem turbulentse kui keegi tahaks,“ ütles ta.
Põhiseaduskomisjon on oma otsuse teinud. Millise otsuse võtab vastu Eduskunta, saame näha lähitulevikus.”
Paul Oja, Uued Uudised Soomest
