Soome peaminister Sanna Marin pidas 13. septembril Europarlamendi ees energilise kõne. Muuhulgas heitis ta Euroliidule ette naiivsust suhtlemises Venemaaga ja ütles, et oleks pidanud rohkem kuulda võtma Balti riike ja Poolat, kellel on Nõukogude Liidu mõju all elamisest vahetuid kogemusi.
Sama kuupäeva Kymmenen Uutiset näitas videoklippi, kus Marin ütleb: „Pole õige, et kui Venemaa tapab Ukrainas eraisikuid, võivad vene turistid Euroopas vabalt ringi reisida. Viisade väljaandmist tuleb jõuliselt piirata.“
Kuulasin ja vaatasin ja ei saanud aru. Kuidas on võimalik teha täna üht ja rääkida homme teist? Minu teada kutsuti ka Soomet ühinema vene turistide viisarežiimi olulise karmistamisega, mille Balti maad ja Poola otsustasid sisse seada. Soome aga kehitas õlgu ja jättis venelaste maalepääsu sama vabaks kui seni. Seletuseks kõlbas, et ega siis ühe maa elanikele või viisakeeldu kehtestada.
Et seesama üks maa on võtnud endale õiguse tsiviilelanikkonna kallal massiliselt jälke kuritegusid sooritada, see asjaolu tuleb meelde alles siis, kui on vaja Europarlamendi ees resoluutse kõnega esinedes plusspunkte teenida.
Põlissoomlaste esimees Riikka Purra leiab, et kuigi Marini ja teiste ministrite jutt on praegu karm, ei ole valitsus tegelikult valmis tõelisi piiranguid seadma. Välisministeeriumi konsuliülem Jussi Tanner koguni leiab, et Soome seadused ei luba venelastele viisasid keelata, kuna iga viisataotlus tulevat individuaalselt läbi vaadata.
Eduskunta on see instants, kes võib seadusi vastu võtta ja neid ka vajadusel muuta. Ainus asi, mis puudub, on poliitiline otsustavus, märgib Purra.
Paul Oja, tõlkija (Soome)