Soomlaste kangelaslikkus Talve- ja Jätkusõjas on legendiks saanud, aga kas sellest enam aitab, kui läbitud on nn finlandiseerumine ja liberaalsete “uusväärtuste” kinnistamine?
BNS: Kaitseminister: Soome peab olema valmis pikaks sõjaks.
HELSINGI, 17. detsember, STT-BNS – Peatselt avaldatava Soome kaitseraporti lähtekoht on Venemaa jätkuv pikaajaline oht, ütles kaitseminister Antti Häkkänen Helsingis kaitseseminaril.
Seetõttu peab Soome olema valmis laialdakse mõjutustegevuseks, pikaajaliseks sõjaliseks survestamiseks ja aastaid kestvaks ulatuslikuks sõjategevuseks nii omal jõul kui NATO osana.
Kaitsevõime arendamine nõuab lisaressursse nii personali kui iseäranis maaväe relvastuse tarvis, ütles minister ning juhtis tähelepanu asjaolule, et kui Soome ei oleks NATO-ga liitunud, oleks ressursitarvidus veelgi suurem.
Soomlaste vastupanu toob silme ette suusatavad soome sõdurid, kes Talvesõjas venelasi peksid. Nn finlandiseerumine ehk tihedad suhted Nõukogude Liiduga muutsid Soome inimeste mõttemaailma oluliselt: nüüd on seal suur hulk vasak- ja venemeelselt meelestatud inimesi, kelle ideoloogia võib vastupanu oluliselt nõrgendada.
Teiseks on paljud soomlased läbinud ka vasakliberaalse ajupesu ehk nad võitlevad igasugu sallivusvariantide poolt, nende mõtetesse ei mahu ka kompromissitu sõda idavaenlasega. Lisaks on Soome üle ujutatud suure massi migrantidega – vaevalt, et neist rindel sõdijaid ja kaitsevõime tagajaid on. Soomes on ju suur mass somaallasi, iraaklasi, afgaane ja teisi, kes põgenesid väidetavalt sõja eest kodumaal – nad ei tulnud Soome mitte sõdima, vaid hea elu peale. Pikajaliselt sõdivas Soomes poleks neil võimalik seda jätkata.
Kindlasti aga sõdivad Soome eest kõik need “natsid”, “paremäärmuslased”, odinlased ja teised, kes tahavad soomlaste Soomet.
Euroopas polegi veel olnud sõda, mis võimaldaks testida seda, kuidas elab liberaalne-vasakpoolne ühiskond, mis on täis mujal asuvate juurtega migrante ning mille enda rahvas on soo-, homo- ja muude ideoloogiatega “lumehelbekesteks” muudetud, üle ühe laastava sõja.
Ega Eestiski sõda lihtsam tule – me ei tea sügavuti suure vene kogukonna tegelikku meelsust, ukrainlased ei tulnud sõdivalt kodumaalt siia, et siin relv kätte võtta ja aafriklased liduvad esimeste laskude korral kohe Vahemere äärde, et paadid teistpidi keerata.
Uued Uudised