Soome koonderakonna esimees Pettri Orpo saatis teistele erakondadele küsimused laiali.
Soome praktika kohaselt algab valitsuskoalitsiooni moodustamine sellest, et enim hääli saanud erakonna esimees saadab teistele erakondadele küsimused seisukohtadest olulistes poliitikavaldkondades. Vastused määravad lõplikult ära selle, kellega hakatakse valitsuskoalitsiooni moodustamiseks läbirääkimisi pidama.
Soome Eduskunna valimistel 20,8 protsendiga häältest esikohale tulnud ja 48 saadikukohta saanud Koonderakonna esimees Petteri Orpo murrab praegu pead, milline valitsuskoalitsioon tal oleks võimalik kokku saada. Ega siin palju võimalusi pole.
Kõige loogilisem oleks põhipartneriks kutsuda Põlissoomlased (20,1%, 46 saadikukohta). Sel juhul oleks 200-kohalises parlamendis enamuse saavutamiseks vaja veel mõnd pisemat parteid. Rootsi rahvapartei annaks oma 9 saadikukoha häälega kenasti mõõdu täis, ainult et rootslaste kauaaegne esimees Anna-Maja Henriksson teatas juba enne valimistulemuste selgumist, suu maailmaparandajalikult pruntis, et tema erakond Põlissoomlastega koostööd tegema ei hakka. Kristlikel demokraatidel on koostöö Põlissoomlastega seni hästi klappinud, ainult et nende 5 saadikukohast jääb enamuse saavutamiseks karvavõrra väheks.
Keskerakond (11,3%, 23 kohta) sai juba eelmistel valimistel tunduva kaotuse osaliseks, kuid toonase võitjapartei sotsiaaldemokraatide esimees Antti Rinne oli kohe valimistulemuste selgudes Põlissoomlased otsustavalt üle parda heitnud ja kuna Koonderakondki talle liiga parempoolne tundus, pidi ta lisaks teistele erakondadele ka Keskerakonnale pakkuma osalust valitsuses. Oportunistlik Keskerakond oli kohe nõus. Ometi tundis ta end peamiselt vasakparteidest koosnevas valitsuses üsna ebamugavalt ning valijate hinnang oli vastav – 8 saadikukohta läks eelmise korraga võrreldes kaduma. Erakonna esimees Annika Saarikko on nüüd kindlalt välja öelnud, et seekord on opositsiooni minek.
Teine variant Orpol oleks hakata kaupa tegema Sotsiaaldemokraatliku parteiga (19,9%, 43 kohta). Nendel kahel oleks küll tükk tegemist oma põhiliste väärtuste kokkusobitamisega. Pealegi jääks siin isegi rootslaste kaasatulekuga (millega need tõenäoliselt küll lahkesti nõus oleksid) enamusest Eduskunnas üks hääl puudu. Mingi pisipartei leiaks ehk veel, kuid põhimureks jääb ikka, kuidas koonderakondlased ja sotsid omavahelised kompromissid üles leiavad – kui leiavad.
Petteri Orpo saatis reedel, 14. aprillil teistele erakondadele seisukohavõtuks 24 küsimusest koosneva nimekirja. Küsimused leiab Kokoomuse kodulehelt: https://www.kokoomus.fi/hallitustunnustelija-petteri-orpon-kysymykset-eduskuntaryhmille/
Mõned küsimused näitavad juba praegu selgesti kätte, milliste probleemidega uuel valitsusel tuleb rinda pista. Näiteks:
„Milliste vahenditega olete valmis riigi majandust tasakaalustama?“
Soome majandus teeb poliitikutele muret. Üks murekoht on ülemäära paisunud riigiaparaadi vohamine. (Eestis leiab aset sama nähtus, ainult erinevalt Soomest see valitsusparteidele muret ei tee.) Pealegi on Soome riigivõlg tõusnud juba üle 70% SKP-st (Eesti vastav näitaja oli eelmisel suvel 18,5%).
„Mida võtaksite ette üldise tööjõupuuduse leevendamiseks Soomes? Milliste meetmetega lisaksite rahvusvahelist värbamistegevust, kindlustamaks vajaliku tööjõu saamist?“
Siin läheb Petteri Orpo ja Põlissoomlaste esimehe Riikka Purra vahel kindlasti ragistamiseks. Koonderakond on juba ammu näinud põhimeetmena tööjõu importi, Põlissoomlased aga tahaksid seda vahendit kasutada väga ettevaatlikult.
„Milliste vahenditega tõhustaksite koolieelset ja põhiastmeõpetust nii, et et iga noor oskaks põhikooli lõpetades piisaval tasemel lugeda, kirjutada ja arvutada?“
No kui see on probleem… Kahjuks ma pole kursis, kuidas Eestis lood on.
„Kuidas parandaksite laste, noorte ja perede heaolu? Kuidas tõkestaksite noorte heitumist? Milliste meetmetega taltsutaksite jõugu- ja noorsookuritegevust?“
Kujutan ette, et Põlissoomlased ei näe noorte heaolu parandamise võimalusi ei äsja Eduskunnas vastu võetud transseaduses, tähestikuideoloogia juurutamises koolidesse, ega ka kliimahüsteeria ohjeldamatus üleskruvimises. Kahjuks pole liberalistlik ühiskond võimeline lastele rahulikku ja turvalist lapsepõlve pakkuma. Mis aga kuritegevusse puutub, siis Rootsi ühiskonna nurinähtused on vähehaaval ka Soome pesa tegemas – täpselt nagu Jussi Halla-aho juba paarkümmend aastat on ennustanud – kuna põhjusi otsitakse valest kohas ja tegelike põhjuste kõrvaldamiseks midagi ette ei võeta. Põlissoomlased on nähtusega kursis ning võivad teha mõistlikke ja realistlikke ettepanekuid. Kas neid kuulda võetakse…
„Kas pühendute võrdõigusliku Soome ehitamisele? Kas olete valmis austama rahvusvahelisi inimõiguste lepinguid?“
Küsimus annab märku, et eelnevale küsimusele vastates Põlissoomlased vaevalt et erilist mõistmist leiavad. Jussi Halla-aho on ammu täheldanud, et rahvusvahelisi lepinguid annab tõlgendada mitut moodi. Soome punarohelistel on komme neist see kõige pigistavam võimalus üles otsida ja siis veel omalt poolt paar keerdu koduvillast vinti juurde keerata. Uutel koalitsiooniläbirääkimistel peaks olema võimalik valida mõni mõistlikum lähenemistee.
„Kas olete valmis pühenduma Soome püsimisele NATO ja EL-i liikmena? Kas olete valitsusvastutuse kandjana valmis tegema algatusvõimelist ja konstruktiivset poliitikat EL-is?“
Põlissoomlaste programmis on ühe eesmärgina kirjas Euroliidust lahkulöömine. Esimees Riikka Purra on valimiste aegu teatanud, et see eesmärk lähemas tulevikus kõne alla ei tule, kuna laiema üldsuse toetus sellele ideele ilmselt puudub. Nii et sellest võib probleem kujuneda ainult juhul, kui keegi sellest probleemi teha tahab.
Vastuseid küsimustele oodatakse erakondadelt teisipäeva, 18. aprilli keskpäevaks.
Paul Oja