Odava tööjõu sisseveo vajadust propageerivatel Eesti ettevõtjatel tasuks arvestada Soome kogemust – seal leitakse, et madalapalgaliste sissevedu mõjub majandusele halvasti.
Mõttekoja Suomen Perusta algatus pakub välja madala palgaga rände täieliku kaotamise väljaspoolt EL-i ja Euroopa majanduspiirkonda. Seda toetatakse nii poliitilise spektri vasaku kui ka parema poole pealt.
Soome tööturuorganisatsioonid on kutsunud üles kiirendama sisserände efektiivsuse analüüsimist ja suurendama Soome atraktiivsust välismaise professionaalse tööjõu silmis.
Tööjõu sisseränne madalapalgalistesse sektoritesse muutub Soome ühiskonnale kulukaks – seda tõestab Samuli Salmiseni 2018. aasta raport “Kuidas odav tööjõud kalliks muutub”, milles näidatakse välismaise odava tööjõu sissetoomise võitjaid ja kaotajaid.
Madalapalgalistest sisserändajatest saavad kasu need, kes maksid ka siiani madalat palka – nemad pole üldjuhul majanduses ka innovaatilised. Nende palgapoliitika kisub alla keskmise palga ja see mõjutab ka neid, kes maksavad normaalset töötasu, lõppkokkuvõttes aga lahkuvad seetõttu “parematele jahimaadele” riigi enda parimad töötajad.
Üldiselt muutub välisriikidest tulev odav tööjõud Soome ühiskonnale väga kulukaks, sest see toob rohkem kulutusi riigi rahandussektorile ja vähendab samas maksutulusid. Samuti nõrgendab see madala palgaga sektorite palgakujundust ehk väljavaateid palku tõsta.
Soome tööturuorganisatsioonid soovitavad lõpetada täielikult odava tööjõu sisserände madalapalgalistesse sektoritesse väljaspoolt EL-i ja Euroopa majandusruumi. See saavutatakse välistööjõu üldise sissetuleku piirmäära kehtestamisega, mis võiks olla näiteks 3000 eurot kuus, millele lisanduvad sektoripõhised sissetuleku piirmäärad.
Allikad: Suomen Perusta, kansalainen.fi