Pandi toime järjekordne kunstinäitus. Maestro Kaljo Põllu õpilane Epp Meisner õppis omal ajal korralikult joonistama ja see on erandlik ning tähelepanuväärne. ERKI akadeemiline koolkond andis talle kindla käe ja silma. Kuid Põllu sügavamat eluvaadet – soome-ugri müütide ja oma juurte austamist, põlisrahvaste vaimsust – ta selgeks ei saanud. Selle asemel laadis ta kogu oma hariduse ja oskused mugavalt maksumaksja rahaga libestatud globalismi reele.
Siberi manside asemel Keenia turkana “Catwoman”, luo naise kümnekilone kõrvitsapea ja masai lehmakarva eiteamis. Kunstnikust on saanud tõsine multikultuuri entusiast, kes oma pintsliga teenib Keenia hõimude identiteeti ja ehtekultuuri.
Neliteist maali, põhjalikud selgitused juures, Vilde ja Vine kohvikus. Keenia põlisrahvaste kunst? Ei. See on eestlase töö, ent Vanasoorose vaevatud vaimus. Mis on mul sinuga tegemist, kunstnik?
Kui tahad Eestist kaugele minna, miks just Keenia? Kuu on ju kaugemal. Marsist rääkimata. Sotsrealismi asemele on tulnud õõvastav afrorealism – uue aja ametlik stiil, kus Eesti kunstnikud oma tehnilise meisterlikkuse multikulti altaril õhust tühjaks lasevad.
Põllu viis noori oma rahva vaimu juurde. Tema õpilane läks aga põikpäiselt sinna, kuhu moetuuled kannavad ja mille eest pead silitatakse – võimalikult kaugele omaenda rahvast, väärtustest ja probleemidest.
Tehnika on mõnel kunstnikul veel olemas. Suund aga alati valesti valitud. Selles peitubki tänapäeva eesti kunsti traagika.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 18.08.2026